P, 20.09.2020

Inimkonna nähtamatu oht: viis maailma enim laastanud nakkushaigust

Arhiivipilt vabatahtlikest austraallastest Brisbane'is 1919. aastal, kes käisid Hispaania gripi pandeemia ajal koduvisiite tegemas. 21. sajandi uue koroonaviiruse pandeemia mõistmiseks uurivad teadlased seoseid varasemate haiguspuhangutega, sh Hispaania gripp, SARS, MERS ja seagripp.

FOTO: QUEENSLAND GOVERNMENT HANDOUT/EPA/Scanpix

Teadusajaloolane Ken Kalling annab Novaatori vahendusel ajaloolise ülevaate viiest maailma enim laastanud nakkushaigusest: gripp, katk, rõuged, tuberkuloos ja malaaria. Kasutusel olid toonasest arstiteadusest lähtuvad ravivõtted, millest peamised – isolatsioon ja karantiin – töötavad ka nüüd.

Aegade kõige kurikuulsam ja laastavam gripiepideemia oli 1918. aastal alanud Hispaania gripp, millesse nakatus ligi kolmandik maailma elanikkonnast ja arvatakse, et 3–6 protsenti inimkonnast hukkus suhteliselt lühikese aja jooksul.

Väidetavalt umbes 500 aastat tagasi pandi Hiinas või Indias tähele, et korra rõugeid põdenud inimene teist korda enam ei haigestunud ja inimesi hakati kunstlikult nakatama. Seega veel enne, kui saadi aru, mis on rõuged, viirus ja immuunsus, hakati inimesi haiguste vastu vaktsineerima.