P, 20.09.2020

Perearsti nõuandeliin 1220 aitab nädalavahetustel koroonatestile ja pikendab retsepte

Turistid Prantsusmaal, kus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on maskikandmine taas nõutav. Puhkusereisidelt saabutakse sageli nii nohu kui palavikuga või jäädakse pärast reisi peatselt kogu perega haigeks. Kuigi tegemist ei pruugi olla koroonasse nakatumisega, tuleb olla ettevaatlik ning haigusnähtudega või kõrge nakatumiskordajaga riikidest tulles kindlasti koju jääda ja perearstile märku anda.

FOTO: Eric Gaillard/Reuters/Scanpix

​Pärast eriolukorra lõppu võttis perearsti nõuandetelefon 1220 nädalavahetuseti üle koroonatestile suunamise. Lisaks pikendavad perearstid nädalavahetuseti hädavajalikke retsepte ning antakse ka isikustatud nõu.

Perearsti nõuandetelefonilt saab nõu erinevate tervisemurede kohta nii anonüümselt kui isikustatult. Mobiil-ID ja Smart-ID abil autenditud helistaja puhul on kõnet vastuvõtval perearstil võimalik inimese haiguslugu ja väljakirjutatud retsepte näha ning tänu sellele infole anda veelgi täpsemat nõu.

Seda saab teha esmaspäevast reedeni kell 8–22 ja nädalavahetusel ööpäev ringi. Anonüümset nõu saab telefonilt iga päev ööpäev ringi. Riiklikel pühadel ning nädalavahetuseti kell 8–17 pikendavad nõuandetelefoni arstid ka hädajuhul retsepte.

Kuigi paljud inimesed sooviksid nõuandetelefoni kaudu retseptipikendust ka muul ajal, näiteks tööpäeval või õhtuti, ei ole see haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul otstarbekas. «Nädalavahetuseti perearsti nõuandetelefoni kaudu retsepti pikendamine võib olla vaid hädavajadus, mitte enda perearsti külastamise asendamine. Ravim on haiguse ravist vaid osa ning uute retseptide kirjutamisel on vaja külastada oma perearsti, kes vaatab inimese läbi ja määrab vajadusel uuringuid. Kui nõuandetelefon hakkaks massiliselt retsepte pikendama, võib juhtuda, et inimene perearstile enam ei lähegi ning tema tervis võib selle tulemusena halveneda,» selgitas Friedemann.

Samuti on riiklikel pühadel ja nädalavahetusel graafikuga töötavatel mobiilse autentimise võimalusega inimestel haigestumise korral võimalik helistada nõuandeliinile isikustatud konsultatsiooniks. Kõne vastu võtnud perearst saab teha haigestumise ning töövõimetuslehe avamise vajaduse kohta märke digiloosse. Seejärel peab inimene kindlasti esmaspäeval ühendust võtma oma perearstikeskusega, et  töövõimetuslehe avamise vajadusest märku anda.

«Loomulikult tuleb arvestada, et tegemist on haiguslehe soovist teatamisega – lõpliku otsuse lehe kinnitamiseks teeb inimese perearst,» lisas Friedemann.

Perearsti nõuandetelefoni juht Klarika Kallikorm-Rannamets rääkis, et viimastel nädalavahetustel on kõnede arvus taas tõusu näha. Peamiselt helistatakse koroonaviiruse tõttu ja Kallikorm-Rannametsa sõnul on kurb tõsiasi see, et inimesed reisivad jätkuvalt väga palju ka neis riikides, kus nakkuskordaja on suur.

«Ei mõisteta, et isegi kui ei käidud otseselt selles riigis, kus haigeid on palju, siis mitmed lennud on vahemaandumisega just kõrge ohumääraga riikide lennujaamades ja nakatumisoht on seetõttu suurem,» ütles ta.

Reisidelt saabutakse sageli nii nohu kui ka palavikuga või jäädakse pärast reisi peatselt kogu perega haigeks. Kuigi tegemist ei pruugi olla koroonaviirusega nakatumisega, soovitas Kallikorm-Rannamets olla äärmiselt ettevaatlik ning haigusnähtudega või kõrge nakatumiskordajaga riikidest tulles kindlasti koju jääda.

Perearstid annavad Kallikorm-Rannametsa jutu järgi telefonitsi nõu nii selle kohta, millal haigusnähud võivad tekkida kui ka selgitavad seda, miks tervet inimest pole mõistlik kohe testida.

«Oleme inimestele öelnud, et viiruse peiteaeg on inimeseti erinev ja kui liiga vara testida, võib test anda valenegatiivse tulemuse. Ehk inimene, kes tegelikult on viiruse saanud, jätkab liiga vara tehtud ja negatiivse testi puhul ühiskonnas ringiliikumist ning võib viiruse sümptomite ilmnemist hoopiski eirata. Ta ju teab, et test oli negatiivne, kuigi selliselt võib ta teisi inimesi siiski nakatada,» selgitas perearsti nõuandetelefoni juht.