P, 20.09.2020

Teadlased: Rootsi läbikukkunud karjaimmuunsuse eksperimendil võivad olla tõsised tagajärjed Skandinaavias ja kaugemal

Rootsi tervise- ja sotsiaalminister Lena Hallengren ning riiklik epidemioloog Anders Tegnell.

FOTO: Naina Helén Jåma/TT/TT NEWS AGENCY

Rootsi poliitika, millega lubati kontrollitud koroonaviiruse levikut rootslaste seas, pole seni soovitud tulemusi andnud. Teadusajakirjas Journal of the Royal Society of Medicine avaldatud artikli autorid kirjutavad, et Rootsi viirusliku nakkuse kõrgemad näitajad, haiglaravi vajavate inimeste arv ning suremus võrrelduna naaberriikidega võib olla tõsiste tagajärgedega nii Skandinaavias kui ka kaugemal.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Erinevalt enamikust Euroopa ja Skandinaavia riikidest otsustas Rootsi eriolukorra väljakuulutamise asemel loota inimeste vastutustundele ja tervele mõistusele haiguse leviku kontrollimises. 

Tervishoiuasutused ennustasid, et 2020. aasta maikuuks on 40 protsendil Stockholmi populatsioonist haigus põetud ja antikehad olemas. Tegelik levimus oli aga umbes 15 protsenti. Kuigi kliinilised uuringud näitavad, et raskelt haigetel koroonaviiruse patsientidel tekivad koheses ja varases taastusfaasis antikehad, leidub neid palju vähem kergelt haigetel või asümptomaatilistel patsientidel. See tähendab, et suure tõenäosusega ei teki neil immuunsust ja puudub kaitsevall edasise haiguse levimise vastu.