Une tähtsust ei tohi alahinnata!

Une olulisust ei tohi alahinnata, kuna magades laeme me oma energiavarusid, tugevneb immuunsüsteem ja väheneb stressitase. Unustada ei tohi, et uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon, sest näiteks vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavarütmis (7-8 tundi ööpäevas) magajatel.

Kõige levinumaks unehäireks on unetus ehk insomnia, mis väljendub eelkõige kaebuses, et uni ei ole rahuldav. Insomnia all kannatavad inimesed ei suuda õhtuti uinuda, ärkavad öö jooksul mitu korda või hommikuti liiga vara.

Loomupärane melatoniin

Melatoniin avastati eelmise sajandi keskel. Tegemist on keha biorütme reguleeriva närvihormooniga, mida toodetakse ajus asuvas käbinäärmes. „Meis kõigis leidub loomupäraselt melantoniini, aga selle taseme muutus sõltub oluliselt kellaajast. Selle süntees toimub öösel, südaööst kuni kella neljani hommikul on maksimaalne melatoniini tõus. Enne uinumist tuleb hoiduda eredast valgusest, sest see annab bioloogilisele kellale vale signaali,“ rääkis Apotheka proviisor Anne Keero ja tõi välja, et loomupärase melatoniini tootmiseks peaks igapäevaselt ärkama ja magama minema enam-vähem samal ajal.

Proviisori sõnul ei tohiks unustada piisavat liikumist päevasel ajal ja toituma peaks tervislikult ning regulaarselt. Toidulaualt ei tohiks puududa puu- ja köögiviljad ning täisteratooted, sest neis sisalduvad vitamiinid ja mineraalained soodustavad melatoniini sünteesi käbinäärmes. „Kindlasti tuleb aga piirata kohvi ja alkoholi joomist ning tubakatoodete tarbimist, liialdada ei tasu ka liha, šokolaadi ja juustuga,“ kõneles Anne Keero.

Uneprotsesse mõjutab tänapäeval kõige rohkem niinimetatud sinine valgus ehk nutitelefon, tahvel, televiisor võib vähendada melatoniini endogeenset produktsiooni ning viia unehäirete tekkimiseni. On kindlaks tehtud, et kui inimesed kasutavad õhtul pärast üheksat töötegemiseks telefoni, on nad järgmisel hommikul rohkem väsinud. Üks oluline mõjutegur on ka vanus, kõrgemas eas väheneb melatoniini tootlikkus öisel ajal, mis omakorda põhjustab uinumisraskusi ja hommikust varast ärkamist.

Proviisor tõi välja veel ka paar lihtsat soovitust, kuidas oma unekvaliteeti parandada: enne voodisse minekut tuuluta tuba, värske õhk muudab une paremaks; hoia oma voodi korras ja puhas, kui sul on voodis hea olla, siis tuleb ka parem uni; joo õhtuti näiteks kummeli teed ja ära söö liiga hilja ning väldi õhtupoolikul kofeiini sisaldavaid jooke.

Melatoniin toidulisandina

Paraku on tänapäeva inimeste elutempo aga niivõrd kiire ja närviline, et voodisse jõudes ei lase muremõtted ikkagi uinuda. Seega võib melatoniinist abi olla, et saada paika õige ööpäevarütm. Apteegist leiab melatoniini sisaldavaid preparaate, mida võetakse õhtuti ligikaudu 30 minutit enne soovitud uinumise aega. Need sobivad suurepäraselt ka eakatele, aga ka näiteks öistes vahetustes töötajatele, kelle ööpäevane biorütm on seetõttu häiritud, samuti ajavahest tingitud unetuse leevendamiseks. Melatoniinipreparaate on nii tilkade, kapslite, spreide kui ka tablettidena.

Samuti leiab apteegist ka preparaate, mis sisaldavad nii melatoniini, magneesiumit kui ka mitmeid taimseid rahusteid. Proovida tasub näiteks Eesti apteekrite välja töötatud sarja Rõõm Rahuliku une tablette.

Melatoniini puhul ei ole täheldatud kahjulikke mõjusid lühiajalise tarvitamise korral, kuid tegu on ikkagi hormooniga. Melatoniini ei tohiks tarvitada rasedad, imetavad emad ega rasedust planeerivad naised.