Puugikampaaniaga ilmnes, millistes Eesti piirkondades levivad enim entsefaliit ja borrelioos

Nakkusohtlike piirkondade kaardistamiseks avas Tervise arengu instituut (TAI) kevadel puugipanga ning kutsus rahvast internetis registreerima enda või lemmikute küljest või ka põllulillede kimbust leitud puuke, neid öö läbi sügavkülmas hoidma ning seejärel posti panema ja laborisse saatma, et osaleda uuringus, mille abil luuakse Eesti puugiohu kaart. 

«Tulemused on juba ületanud kõiki kõige julgemaid ootusi, puuke on saabunud väga palju, üle 5000 puugi on meil juba puugipangas olemas,» ütles TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.

«Tänase seisuga on puukentsefaliidi viiruse olemasolu analüüsitud ligi 400 puugil, ükski polnud positiivne,» ütles Geller.

Borrelioosiga on seis kurvem: Gelleri sõnul on keskmiselt iga neljas-viies puuk selle bakteri kandja.