R, 25.09.2020

Platseeboefekt võib tekkida ka ravimi toime puudumisest teadlik olles

Hiljutise uurimustöö suur erinevus varasematest seisnes selles, et ravimite võtmise aegse ja järgse enesetunde ning emotsioonide hindamiseks ei kasutatud mitte inimeste subjektiivseid kommentaare, vaid mõõdeti aju emotsionaalse stressi taset elektroentsefalograafi abil. Leiud toetasid eeldust, et platseebost teadlik olemine ei välista spetsiiflise toimeta ravimi psühhobioloogilist mõju.

FOTO: Shutterstock

Platseebol ehk ilma toimeta raviviisil võib olla eeliseid isegi siis, kui inimesed teavad, et ravimil või protseduuril puudub tegelik mõju. Medical News Today tutvustab uuringut, mis esitab füsioloogilisi tõendeid selle kohta, et ausalt platseebodena esitatud ravimeetodid võivad siiski kasu tuua.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui inimene saab ravi, on loomulik, et ta eeldab või vähemalt loodab, et see annab mingit kasu. Mõnikord võib ainuüksi see ootus anda positiivse efekti, nagu juhtub sageli uuringutes, kus osalejad saavad teadmatult tegelike ravimite asemel platseebot ehk n-ö peturavimit.

Nüüd leidsid Michigani Ülikooli ja Dartmouthi Kolledži teadlased, et isegi kui inimestele öeldakse, et võetav ravim ei sisalda toimeaineid, võib platseebo anda positiivse neurobioloogilise efekti. Kui muidu on platseebo mõte selles, inimene võtab ravimit selle teadmisega, et selles on vajalik toimeaine, siis ajakirjas Nature Communications avaldatud teadustöös tunnistati uuritavatele, et nendele antavad ravimid ei oma spetsiifilist toimet.

Uurimustulemustest selgus, et spetsiilist ravitoimet mitte omav platseeboravim rahustas osalejaid füsioloogiliselt. Leiud toetasid eeldust, et ka platseeboravimitel võivad olla tõelised psühhobioloogilised mõjud. Teadlased soovivad nüüd uurida platseebo kasutamist COVID-19-ga seotud stressi vähendamiseks.