Mozarti efekt: epilepsiahaigetel vähenes hoogude sagedus

Idee, et Mozarti muusikal võib vaimsele tervisele kasulikke mõjusid olla, tekkis 1990ndate aastate leidudest. Sellest ajast on tehtud mitmeid uuringuid, kuid paljudes kaasati vähe inimesi, nende kvaliteet varieerus ning tõendid olid segased. Seetõttu on paljud arstid sellesse skeptiliselt suhtunud. Nüüd tegid aga kaks Itaalias asuva Pisa ülikooli teadlast, dr Gianluca Sesso ja dr Federico Sicca, Mozarti muusika mõjust epilepsiale süstemaatilise ülevaate, vahendab MedicalXpress.

Kokku vaadati 147 uuringut ning hinnati nende relevantsust ja kvaliteeti. Nõnda valiti välja 12 tööd, mis liigitati üheksasse eri gruppi. Need esindasid parimaid saadaolevaid teadustöid Mozarti muusika mõjust epilepsiale

Mozarti muusika vähendas epilepsiahooge

Nad leidsid, et Mozarti kuulamine, eriti igapäevaselt, vähendas oluliselt epilepsiahooge ning epilepsiapatsientide ajudes ebanormaalset ajuaktiivsust. Need mõjud esinesid pärast ühtainsat kuulamissessiooni ning säilisid ravi pikema kestuse jooksul.

«See pole esimene taoline Mozarti muusika ülevaateuuring epilepsiast, kuid viimaste aastate jooksul on juurde tulnud palju uusi uuringuid, mistõttu oli aeg astuda samm tagasi ja vaadata tervikpilti. Uuringute disain varieerub. Näiteks, mõned vaatavad ühtainsat kuulamissessiooni, teised igapäevaseid sessioone, mistõttu pole lihtne järeldusi teha. Epilepsia on üllatavalt tavapärane mõjutades ühte inimest sajast ülemaailmselt. See tähendab, et sellel on olulised sotsiaalsed ja personaalsed kulud. Üldiselt on see ravimitega ravitav, kuid need ei tööta 30 protsendil patsientidest, mistõttu peame olema avatud teistele teraapiatele: oluline on, et neid teraapiaid saab testida ja tõestada ning see on see, mida siin näidanud oleme.»

Metaanalüüs näitab, et Mozarti kuulamine teatud aja jooksul võib vähendada epilepsiahooge vahemikus 31-66 protsenti, kuid see varieerub inimesiti ning sõltuvalt stiimulina kasutatavast muusikast. Mozarti efekti algsetes uuringutes kasutatakse Mozarti kahe klaveri sonaati K448, mida ongi enim uuringutes kasutatud. On näidatud, et ka kvalerisonaadil K545 on mõju.

Täpne toimemehhanism teadmata

Dr Sesso ütles: «Kõigil kultuuridel on muusika, mistõttu see täidab ilmselgelt mingisugust psühholoogilist vajadust. Mozarti efekti mehhanisme mõistetakse veel vähe. Ilmselgelt võib olla ka muul muusikal sarnane mõju, kuid võib olla nii, et Mozarti sonaatidel on eristatavad rütmilised struktuurid, mis sobivad eriti hästi epilepsiaga töötades. See võib hõlmata erinevaid ajusüsteeme, kuid seda tuleb tõestada. Tegu on uuringute ülevaatega ja mitte originaalse uuringuga. Üks asi, mida see näitab, on see, et meil on vaja rohkem järjepidevaid uuringuid muusika mõjustpsüühikale.»

Dr Vesta Steibliene Läti terviseteaduste ülikoolist, ENCP abstraktide ja postrite komitee liige, kes ise töö autor polnud, kommenteeris: «Huvi mitteinvasiivsete ajustimulatsioonitehnikate vastu neuropsühhiaatriliste häirete ravis kasvab. Ülevaade paljastab, et Mozarti muusika võib olla tõhus mitteinvasiivne ajustimulatsiooni tehnika neurostimulatsiooniks, vähendades epilepsiahoogude sagedust isegi raskesti ravitavatel patsientidel. Selleks, et seda meetodit kliinilistes tingimustes kasutada, tuleks paremini mõista täpset Mozarti muusika efekti mehhanismi ajupiirkondades.»