R, 25.09.2020

Pooled Eesti inimesed käivad vähemalt kord aastas tervisekontrollis

Karksi-Nuia perearstikeskus.

FOTO: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Uuringu järgi hoolitsevad Eesti inimesed oma tervise eest mitte ainult haigena, vaid märkimisväärne osa inimestest jälgib pidevalt enda tervislikku seisundit: 51 protsenti külastab tervise kontrollimiseks arsti kord aastas või rohkem.

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuring näitas, et pea pooled pöörduvad arsti poole haigussümptomite ilmnemisel, samas kui ligi kolmandik inimestest kontrollib oma tervist koguni iga kuue või kolme kuu tagant. Küsitluse järgi ei külasta kunagi arsti 1  protsent elanikkonnast.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk ütles, et kord aastas kontrollib arsti juures tervist 21 protsenti Eesti elanikest, 18 protsenti poole aasta tagant ja 12 protsenti kord kvartalis. «Üllataval kombel kontrollib kvartaalselt oma tervist kõige rohkem inimesi vanuserühmas 25–34 (15 protsenti) ning kõige vähem 55–64-aastased (10 protsenti).»

Ülemiste Tervisemaja juht ja üldarst Kristel Amjärv ütles, et ka tema praktikas on märgata noorema põlvkonna suurenenud huvi tervise suhtes. «Noored on üles kasvanud internetiga, kust leiab erinevaid lahendusi küsimustele, samuti liigset infot, mis tekitab ärevust oma tervise osas. Tegeliku vastuse saamiseks pöördutakse pereõe või perearsti vastuvõtule,» märkis ta.

Amjärve sõnul on tal hea meel tõdeda, et ka üha rohkem noori mehi kannab oma tervise eest hoolt. «Enam pole häbiasi pöörduda oma muredega meestearstile või perearstile. Kindlasti on sellele palju kaasa aidanud näiteks november – meeste tervise kampaania kuu koos «Pikema sõpruse tervise päevaga», mis motiveerib mehi hoolitsema iseenda ja sõprade tervise eest.»

Niisamuti kasvab Amjärve hinnangul töötervishoiu olulisus ja teadlikkus selle kohta. «Arvutis istumine ning närvesöövad ja pikale venivad tööpäevad soodustavad vaimseid terviserikkeid, nt ärevust ja depressiooni. Samas kurnab istuv töö ja vähene füüsiline aktiivsus keha veelgi enam. Õnneks pööravad paljud tööandjad tähelepanu töötajate tervisele ja heaolule ning töötervishoiu kontrollist möödahiilimine ei ole ka tööandjate seas prestiižne,» sõnas ta.

Ennetavat tervisekontrolli ei tehta siiski vaid vabatahtlikkuse alusel. Seda peavad perioodiliselt tegema inimesed, kes töötavad kahjulikes ja ohtlikes tingimustes, erinevates teenuste osutamise valdkondades, samuti tulevased autojuhid ja vanemad juhid. 

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti igast Balti riigist 1600 inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.