K, 28.10.2020

OTSEÜLEKANNE ⟩ Professor Ane Rebane tutvustab molekulaarmeditsiini võimalusi

Ana Rebane

FOTO: Erakogu

Tartu ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane peab ülikooli muuseumi valges saalis loengu «Molekulaarmeditsiin täna ja homme», kus ta räägib valdkonna viimase aja teadusavastustest ja tulevikusuundadest. 

Viimastel aastakümnetel on toimunud ülikiire areng nii infotehnoloogias, geneetikas, molekulaarbioloogias kui ka meditsiiniteadustes. Selle tulemusel on tekkinud tohutu hulk infot, mis on põhjustanud sügavama spetsialiseerumise, ning see omakorda on viinud prekliiniliste ja kliiniliste erialade suurema lahknemiseni. Samal ajal on niisugune areng võimaldanud sündida uutel interdistsiplinaarsetel erialadel. Üks niisugune hübriidala on molekulaarmeditsiin, milles kirjeldatakse haiguste tekkemehhanisme nii füüsikaliste, keemiliste, molekulaarbioloogiliste, biomeditsiiniliste, bioinformaatiliste kui ka kliinilise teadustöö meetodite abil. Molekulaarmeditsiinis püütakse välja selgitada haiguste molekulaarsed põhjused ning töötatakse välja uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis sobiksid kasutamiseks ravimiarenduses.  

Tartu Ülikoolis tehtava molekulaarmeditsiinilise uurimistöö tulevane rahvusvaheline seisund sõltub suuresti meie võimekusest teha koostööd eri valdkondade teadlastega, aga samuti teadusrahastusest. Professor Ana Rebane annab inauguratsiooniloengul ülevaate molekulaarmeditsiini valdkonnast, selle väljavaadetest ja lahendamist vajavatest ülesannetest.  

«Üks huvitavamaid bioloogilisi molekule meie rakkudes on RNA, mida sageli peetakse vaid info kandjaks pärilikkusaine ja valkude vahel. Viimaste aastate teadusavastused on aga näidanud, et eri tüüpi RNA-de roll rakkudes on ääretult mitmekesine. See pakub tohutut avastamisrõõmu ning RNA-põhised meetodid leiavad üha enam kasutust ka uute vaktsiinide tootmisel ja ravimiarenduses,» ütles Rebane. Molekulaarmeditsiinilise uurimissuuna edendamise üks näide on ka tema teadustöö, mille põhieesmärk on selgitada välja mikroRNA-de roll krooniliste põletikuliste haigustega seotud molekulaarsetes ja rakulistes protsessides ning arendada mikroRNA-põhise teraapia meetodeid. 

Ana Rebane on lõpetanud 1989. aastal Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia erialal ja kaitsnud doktoritöö 1999. aastal molekulaarbioloogia erialal. Tema väitekiri käsitles ribosoomi kui valgusünteesi masinavärgi geene ja väikseid tuumakese RNA-sid, mis on samuti vajalikud ribosoomi õigeks toimimiseks. Aastatel 2000–2003 oli ta järeldoktorantuuris Yale’i Ülikoolis, kus uuris RNA-seoseliste valkude funktsioone. Seejärel töötas ta teaduri ja vanemteadurina Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas molekulaarpatoloogia töörühmas ning uuris autoimmuunregulaatorvalgu AIRE rolli transkriptsiooni regulaatorina. Aastail 2010–2013 töötas Ana Rebane Šveitsi Allergia- ja Astmauuringute Instituudis külalisteadurina ning alates 2013. aastast on ta Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi RNA bioloogia uurimisrühma juht.  

Inauguratsiooniloengust tehakse ka veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel. 

Iframe: