Uneõde õpetab, kuidas saab kehva und parandada

Kuigi unetus võib olla tõsine ja vajada arsti sekkumist, saab sageli selle põhjuseid ravida ka lihtsate elustiili muutustega. Kõige olulisem hea une nõuanne on regulaarsus. Hea une aluseks on ühtlane ärkveloleku ja une rütm, sh kinnistatud magamamineku ja ärkamise aeg kogu nädala jooksul.

Hea uni ei tähenda alati pikka und, vaid kvaliteetset und. Hea une kvaliteedi puhul on oluline silmas pidada tervist, meid ümbritsevat keskkonda ja elustiili. «Lõdvestumiseks ja uinumiseks peaksid nutiseadmed minema peitu ja teleri vaatamine lõppema vähemalt tund enne magama jäämist,» soovitab Nulk ja selgitab, et nutiseadmete kasutamisel kiirgub silmadesse palju sinist taustavalgust, mis häirib melatoniini, inimese ööpäevarütmi reguleeriva hormooni tootmist ajus. Abiks on kindel rahustav rutiin enne voodisse minekut, näiteks sooja dušši võtmine, raamatu lugemine või mediteerimine.

Kvaliteetse une jaoks on tõestatult oluline füüsiline aktiivsus – päeval tehtud mõõdukas treening aitab öösel paremini uinuda. «Päevas tuleks regulaarselt liikuda vähemalt 30 minutit, aga kuna treeninguga vallanduvad ajust endorfiinid, mis annavad energiat ja seeläbi hoiavad meid ka üleval, tasub trenn lõpetada organismi «maha rahunemiseks» hiljemalt 2-3 tundi enne uneaega.»

Neli tundi enne magamaminekut tuleks kindlasti vältida alkoholi joomist ning raske ja vürtsika toidu söömist. Õhtul tarbitud alkohol kiirendab küll une saabumist, kuid ei lase vallanduda unenägude ehk REM und, millel on päeval kogetud info säilitamisel oluline koht. Kindlasti ei tohiks enne magamaminekut töökohustustega tegelda ega alustada emotsionaalseid vestlusi.

Uinuma peaks 10-20 minuti jooksul. «Kui selle aja vältel ei ole uinumine õnnestunud, tuleks voodist tõusta ja minna teise tuppa. Tegeleda millegi rahustavaga ning kui on tunne, et uni on taas tekkinud, suunduda uuesti voodi,» soovitab Nulk ja lisab, et uinumise ajal ärgates tuleks kindlasti vältida ka kella vaatamist. Unetuse korral soovitab uneõde kasutada ka käsimüügi taimseid, palderjani, naistepuna või melantoniini sisaldavaid preparaate.

Kui on soovi hommikul hiljem ärgata, ei tohiks tavapärasest magada kauem kui tund.

Kui katsetused ei aita?

Enamik on kogenud elu jooksul une lühiajalisi, stressist või muudest keskkonnateguritest põhjustatud probleeme. Unehäired võivad kesta ka pikemat aega, häirides nii päevast toimetulekut kui üldist tervist. Kuigi tüüpilised ja enamlevinud unehäired varieeruvad soost, vanusest ja elustiilist, pole uneõe sõnul pooled unehäirega inimesed kunagi murega spetsialisti poole pöördunud, sest nad ei oska oma terviseprobleeme unehäiretega seostada.