Teadlased: Covid-19 kujuneb tõenäoliselt hooajaliseks nakkushaiguseks

PM Tervis
Copy
«Koroonaviirus on siin, et jääda ja põhjustada haiguspuhanguid aastaringselt, kuni karjaimmuunsus on saavutatud,» nendib uurimustööd juhtinud vanemteadur Hassan Zaraket. «Seetõttu peab avalikkus õppima sellega koos elama ja jätkama parimate ennetusmeetmete kasutamist, sealhulgas maskide kandmine, füüsilise distantsi hoidmine, käte hügieen ja kogunemistest hoidumine,» lisab ta. Pildil: naine möödumas maskipoest koroonaviiruse uue laine aegses Viinis (17. septembril 2020).
«Koroonaviirus on siin, et jääda ja põhjustada haiguspuhanguid aastaringselt, kuni karjaimmuunsus on saavutatud,» nendib uurimustööd juhtinud vanemteadur Hassan Zaraket. «Seetõttu peab avalikkus õppima sellega koos elama ja jätkama parimate ennetusmeetmete kasutamist, sealhulgas maskide kandmine, füüsilise distantsi hoidmine, käte hügieen ja kogunemistest hoidumine,» lisab ta. Pildil: naine möödumas maskipoest koroonaviiruse uue laine aegses Viinis (17. septembril 2020). Foto: LEONHARD FOEGER/REUTERS/Scanpix

Hiljutises teadustöös avaldasid teadlased, et COVID-19-st saab tõenäoliselt gripisarnane hooajaline haigus. Samas juhtub see arvatavasti alles siis, kui vaktsiin on kasutusele võetud ning suurel osal inimkonnast on tekkinud immuunsus, vahendab Medical New Today.

Ajakirjas Frontiers in Public Health avaldatud uuest uuringust ilmneb, et aastaaegade vaheldumine mõjutab tõenäoliselt ka koroonaviirust nii nagu teisigi hooajalisi nakkushaiguseid. Parasvöötmes tähendab see suvel nakatumise vähenemist ja talvel haigestumise sagenemist.

Varasemad uuringud on näidanud, et paljud viirused, nagu ka uus SARS-CoV-2, muutuvad jahedas stabiilsemaks ning püsivad kauem õhus. Õhu kaudu levimist soodustab parasvöötmes talvisel ajal väiksem hulk päikesekiirgust, mis suvel hävitab viirusosakesi tõhusamalt. 

Lisaks mõjutab külm inimese füsioloogiat, hõlbustades viirustega nakatumist. Inimesed saavad päikesevaesemal perioodil vähem D-vitamiini, mis nõrgestab hingamisteede infektsioonidele tekkivat immuunvastust. Ka ollakse talvekuudel suurema tõenäosusega siseruumides, suurendades seeläbi viiruse leviku ohtu kodus, tööl ja koolis.

Kuigi külm ilm võib suurendada SARS-CoV-2 leviku kiirust, näitab ülemaailmne koroonastatistika, et viirus levib hoogsalt ka riikides, kus on palju kuumust ja kõrge õhuniiskuse tase. Olukord kinnitab seda, et viiruse sesoonseks muutumine ei olene vaid kliimatingimustest. Selleks on vajalik ka võimalus viirusega nakatumise eest vaktsineerida, et suurel osal elanikkonnast tekiks võimalikult tugev immuunvastus hingamisteede kaudu organismi sattunud viirusosakestele.

Teadustöö autorid rõhutavad, et nende uuringus esitatu on parim võimalik arvamus selle kohta, kuidas SARS-CoV-2 võib reageerida muutuvatele ilmastikutingimustele. Ehkki viirus võib käituda sarnaselt varasemate viirustega, on uus viirus ainulaadne ja võib reageerida ka ootamatul viisil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles