N, 22.10.2020
Sisuturundus

Miks on D-vitamiin meie organismi jaoks oluline?

FOTO: Apotheka

Erinevad uuringud näitavad, et ligikaudu 75%-l eestimaalastel esineb D-vitamiini puudust. Miks on D-vitamiin meie organismi efektiivse toimimise jaoks oluline ning mida võib endaga kaasa tuua järjepidev D-vitamiini defitsiit, sellest räägib lähemalt Apotheka proviisor Janika Tähnas.

D-vitamiin ehk kaltsiferool kuulub rasvlahustavate vitamiinide hulka. Antud vitamiini peamine ülesanne on meie kehas kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioon, millest sõltub luukoe jätkusuutlik areng ja nende tugevana püsimine. Ilma D-vitamiinita võivad luud hõreneda ja nende kuju võib kergemini muutuda. Lisaks mõjutab D-vitamiin veel ka meie immuunsust, lihastööd, verehüübimist ja närvikoe talitust.

D-vitamiini puudust on seostatud ka mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega, kuna antud vitamiini puhul on tegemist tugeva steroidhormooniga. D-vitamiini retseptoreid on paljudes kudedes ja organites, enam kui 2000 geeni on otseselt või kaudselt D-vitamiini poolt reguleeritud.

D-vitamiini kättesaadavaus

D-vitamiini leidub piiratud kujul ka toidus. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli, millel on parem bioloogiline omastatavus. Headeks allikateks on nt rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. Taimse päritoluga on vitamiin D2 ehk ergokaltsiferool, kuid selle omastatavus on märkimisväärselt halvem. Selleks, et toiduga saada 400 IU D-vitamiini, on vaja ära süüa nt 10 keskmist muna, 4 kg juustu, 4 kg maksa või 20 liitrit 2,5% piima ja seda iga päev! Kui süüa rasvast kala, nt heeringat, siis piisab ca 100 g päevas, kuid praktiline elu näitab, et eestimaalased ei tarbi kala igapäevaselt, mistõttu ei saa me siiski toiduga piisavat kogust kätte.

Päikesevalguse käes viibimine on oluline D-vitamiini allikas, sest D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka meie nahk. UV-kiire mõju oleneb väga palju aga aastaajast, kellajast, pilvisusest ja päikesekaitsevahenditest. Kuna aga Eesti ilmad ei pruugi ka suvekuudel olla alati päikeserohked, siis D-vitamiin ongi ainus vitamiin, mida olenevalt ilmast tuleks tarbida toidulisandina meie kliimas aastaringselt.

Apteegist leiab D-vitamiini toidulisandit mitmel erineval kujul: õlikapslitena, närimistablettidena, tilkade ja pihustina. Oluline on silmas pidada D-vitamiini kontsentratsiooni ja leida enda jaoks kõige mugavamas vormis preparaat.

Eeldusel, et inimesel on D-vitamiini tase organismis normis (optimaalne seerumitase üle 75 nmol/L), soovitatakse Tartu Ülikooli teadlaste poolt Eestis igapäevaselt tarbida D-vitamiini järgnevalt: täiskasvanud iga päev 15-20 µg (600-800 IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakad ja riskirühma kuuluvad inimesed 30-50 µg (1200-2000 IU/p) ja lapsed sõltuvalt vanusest 10-20 µg (400-800 IU/p). Euroopa Toiduohutusameti poolt kinnitatud tarbimise ohutu ülempiir on alla 1-aastastel lastel 25 µg (1000 IU/p), 1–10-aastastel lastel 50 µg (2000 IU/p) ja vanematel kuni 100 µg (4000 IU/p).

Riskirühm ja üleannustamine

Keskmisest suuremat D-vitamiini annust peaksid võtma inimesed, kes liiguvad suveperioodil vähem väljas ja selle tulemusel on D-vitamiini tootmine nahas vähenenud. Riskirühma kuuluvad kõik, kes tarvitavad regulaarselt alkoholi või on rangel taimse toidu dieedil. D-vitamiini vajadus suureneb ka lapseootel olevatel naistel, kuna siis on vaja varustada arenevat loodet kaltsiumiga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka kasvueas olevate laste D-vitamiini tasemele, sest puberteedieas moodustub suur osa luumassist ning mida tugevam see on, seda väiksem on tõenäosus, et hilisemas elus tekib probleeme luude hõrenemisega.

D-vitamiini puuduse riskirühma kuuluvad lisaks rinnapiima saavad imikud, kuna emapiim sisaldab D-vitamiini vaid 25 IU liitris piimas ja sageli on ka naistel imetamisperioodil erinevate vitamiinide vaegus. Samuti kuuluvad riskirühma eakad (˃65. a), kuna neil väheneb naha ja neerude võime toota D-vitamiini. Lisaks on teada, et ka tumedanahalistel inimestel on takistatud D-vitamiini süntees organismis, sest nahas olev pigment melaniin blokeerib UV-kiirte läbivust ja seetõttu vähendavad melaniini rakud naha võimet toota provitamiini (D-vitamiini eelühendit). Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis tugevalt ülekaalus inimestel ei lase rasvkoe rohkus D-vitamiinil vabalt tsirkuleerida ja seeläbi täita oma biofunktisoone, mistõttu kuuluvad riskirühma ka ülekaalus olevad inimesed, sõltumata vanusest.

D-vitamiini ületarbimise mürgitusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte toidulisandi annuste tarbimisel. Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10000 IU/p ehk 250 µg/p. UV-kiirguse abil nahas sünteesitud ja toitumise kaudu ei ole võimalik saada üledoosi. Üleannustamisel võivad tekkida kõrvalnähud, nagu iiveldus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, kõhukinnisus, neerukivide teke, veresoonte kaltsifitseerumised, lihasnõrkus, sügelus ja väga tugev janu.