Spetsialist selgitab: kaugnõustamine on võimalus, mitte kohustus

Kaugnõustamist võib läbi viia telefonis, videokanalis või veebivestlusena. Distantsilt ja kabinetis koha peal nõustamise vahe seisneb selles, et eemalt saab eriarstiga kohtuma hakata alles siis, kui tohter patsiendi järgmisele visiidile kutsub. Esimesel korral tuleb inimesel alati kabinetti kohale minna.

Patsiendi otsustada on, kas ta eelistab ka korduval visiidil arsti juurde minekut ehk kaugnõustamine on inimesele vabatahtlik. Aga enne patsiendile valiku andmist hindab tohter ise, kas ta saab tervisemure distantsilt lahendada ja millised tehnilised võimalused on patsiendil.

Kaugvastuvõtt sobib juhul, kui arst ei pea inimest füüsiliselt läbi vaatama. «Näiteks krooniliste haigete ravi jälgimiseks, aga ka vaimse tervise häirete puhul,» märkis Järviste. Seetõttu kasutataksegi kaugvisiiti rohkem psühhiaatrias, aga ka endokrinoloogias ja ämmaemanduses.

«Eriolukorra ajal tekkis sageli segadus, mis ajal arst helistab, nüüd peab visiidi aeg olema omavahel enne kokku lepitud.» Inimene saab siis vastuvõtu ajaks leida sobiva koha, kus arstiga segamatult rääkida. Kaugvastuvõtu dokumenteerib arst täpselt samamoodi, nagu kontaktvastuvõtu. Kogu info läheb patsiendiportaali, kust inimesel on võimalik seda hiljem vaadata.

Haigekassa kogutud tagasiside näitas, et suur enamus on jäänud kaugnõustamise kogemusega rahule ning üle 80 protsendi oleksid valmis eriarstiga edaspidigi distantsilt suhtlema. Suurima eelisena toodi välja teenuse kiirus ja mugavus. «Ei pidanud sõitma bussiga linna ja veel kolm korda ümber istuma, selleks et kulutada viis minutit arsti kabinetis,» tõi Järviste ühe kommentaari välja. Teenust kasutanutele meeldis, et nad säästavad nii aega kui raha, sest vajaliku eriarsti nõu sai kätte kodust lahkumata.

Kaugeltki kõik eriarstid kaugnõustamist veel ei paku, sest see nõuab neilt rohkem pingutust ja ka tehnilist võimekust. Järviste sõnul ei saa haigekassa sundida tervishoiutöötajaid vastuvõttu distantsilt läbi viima. «Loodame, et mida rohkem kaugvisiite tehakse, seda julgemalt hakkavad ka need arstid, kes esialgu kõhklevad, uut võimalust oma patsientidele pakkuma.»