Krüoonika: noorim tulevikuravi lootuses külmutatu on kaheaastane

PM Tervis
Copy
Bioloogilisi proove käitlev krüotehnik.
Bioloogilisi proove käitlev krüotehnik. Foto: Shutterstock

Noorim ravimatu haigusega patsient, kelle keha lasid vanemad krüogeeniliselt külmutada, on olnud kaheaastane Tai tüdruk.

Pärast ootamatut koomasse langemist diagnoositi väikesel Matheryini, hüüdnimega Einz, ependümoblastoom. See on haruldane ajukasvaja, millest pole keegi kunagi tervenenud. Ehkki tüdrukule tehti 10 operatsiooni, 12 kemoteraapia kuuri, 20 kiiritusravi ja ta viibis lugematu arv kordi intensiivravi osakonnas, pidi Einz oma haigusele alla vanduma enne kolmeaastaseks saamist. Tema isa Sahatorn — elukutselt teadlane — keeldus last kaotamast. Olles veendunud, et ta võib anda tütrele võimaluse eluks, hakkas Tai teadlane uurima krüoonikat, inimkehade (ja mõnikord ka lihtsalt peade) külmutamise ja säilitamise praktikat – lootuses, et tulevased tehnoloogilised läbimurded võimaldavad katsealuste ärkamist ja nende surmavate haiguste ravi.

Ehkki Sahatorn mõistis, et tõenäoliselt ei näe tütart enam kunagi – kõik «ärkamised» toimuksid tõenäoliselt kaua aega pärast tema enda surma –, muutis ta otsus Einzi kõige nooremaks inimeseks, kes on krüogeeniliselt külmutatud.

Vanemate võitlusest tütre elu nimel ja otsuse tagamaadest on valminud ka dokumentaalfilm «Hope Frozen».

Krüoonika on inimese surnukeha või pea madalal temperatuuril külmumine – tavaliselt temperatuuril –196 - –320,8 kraadi. Inimkehasid ja päid hoiustatakse spekulatiivse lootusega, et ülestõusmine võib tulevikus olla võimalik. 

Krüoonika protsess on hoopis teistsugune kui «otsekülmumine». Üle 60 protsendi rakkudes olevast veest asendatakse kaitsvate kemikaalidega, mis aitavad ära hoida madala temperatuuriga kaasnevat rakkude kahjustumist. «Otsese külmumise» peamine probleem on külmumisega seotud kahju, mil jääkristallide moodustumine võib kahjustada kudesid, eriti tundlikke kudesid ajus ja närvisüsteemis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles