N, 29.10.2020

Uuring: viikingite geneetiline taust on varem arvatust palju mitmekesisem

Rahvusvaheline teadlasrühm järjestas oma töös 442 inimese genoomid. Kõik uuritavad elasid Euroopas ajavahemikul 2400 e.m.a. – 1600 m.a.j. Pildil DNA-uuringus kasutatud Rootsi Varnhemi viikingite matmispaigast leitud skelett.

FOTO: Västergötlands Museum / SWNS/Scanpix

Värske geeniuuring näitab, et viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, ning osad neist sarnanesid rohkem Lõuna-Euroopas ning Siberis elavate inimeste kui Skandinaavia rahvastega.

Hiljutine geeniuuring näitas muuhulgas, et eri Skandinaavia piirkondadest pärit viikingid külastasid toona maailma erinevaid piirkondi ning viikingite seas oli tumedapäiseid inimesi rohkem kui näiteks tänapäeva taanlaste seas, vahendab Novaator.

Kõigele krooniks selgus aga, et kui osa inimesi sündis viikingiks, siis teine osa omandas viikingikultuuri oma elu jooksul – seega on võimalik, et vastav eluviis sunniti neile peale. Teadlased leidsid ka, et alates rauaajast ilmusid Taani aladel elanud populatsioonidesse lõuna-eurooplaste geenid, mis levisid Taanist edasi põhja poole; samal ajal ilmus Rootsi aladele veidi vähemal määral Siberist pärit inimeste geene.

Süvaanalüüs kinnitas varasemat kohanimede ja ajalooallikate põhjal tehtud oletust, et Inglismaale saabunud viikingid tulid Taanist, Läänemere ääres võimutsesid Rootsi viikingid, Norrast pärit viikingid jõudsid välja Iirimaale, Islandile, Gröönimaale ja Mani saarele ning osa Venemaalt leitud säilmetest viitab Taani viikingite rändele ida suunas.