E, 26.10.2020

Iga teine Eesti elanik peab koroonaviirusega nakatumist tõenäoliseks

Koroonaviiruse leviku takistamiseks tuleb järgida kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti ja 40-60 sekundi jooksul. Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi; avalikes kohtades kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Illustreeriv foto käsi pesevast inimesest.

FOTO: Sander Ilvest

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlased tegid suve jooksul kordusuuringu, et hinnata koroonaviiruse levikust tingitud olukorras Eesti inimeste tervisekäitumist ja hoiakuid. Võrreldes kevadel eriolukorra ajal tehtud uuringuga vähenes elanike stressitase, ent samas üle poole vastajatest pidas enda nakatumist tõenäoliseks.

Esimene andmekogumine toimus eriolukorra ajal 9.–19. aprillini ja kordusküsitlus 11. juunist 20. juulini. Uuringu valimi moodustasid 12 000 Eesti elanikku vanuses 18−79 eluaastat. Võrreldes aprillis tehtud küsitlusega, vähenes eriolukorra järgsel ajal koroonaviirust ohtlikuks pidavate vastajate osakaal 86 protsendilt 78 protsendile. Mõlemas uuringus sarnaselt üle poole vastajatest (53%) pidas koroonaviirusega nakatumist tõenäoliseks.

Terviseamet juhib tähelepanu, et nakkusohtu saab igaüks ise vähendada. Haiguskahtluse korral tuleb hoiduda kontaktist teiste inimestega ning ühendust võtta perearstiga. Mobiiltelefoni saab laadida rakenduse HOIA (Google Play’st või App Store’ist), mis teavitab, kui kasutaja on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga.

Kõige efektiivsemad viisid nakkuse vältimiseks on haigena kodus püsimine ja tervena teistega distantsi hoidmine, mistõttu tasub vältida rahvarohkeid kohti kinnises ruumis. 

Eriolukorra järgsest uuringust selgus ka, et valdav osa (81%) vastanuist pidas Eestis rakendatud koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid tervikuna piisavaks. «Kui eriolukorra ajal pidas iga viies inimene kevadel rakendatud meetmeid liiga leebeks, siis pärast eriolukorda nõustuti sellega vähem ja liiga leebeks pidas meetmeid iga kümnes inimene. Samas 41 protsenti vastanuist, eelkõige nooremad vastajad, ei pea vajalikuks meetmete jätkamist, mis võib näidata, et inimesed väsivad meetmete järgimisest,» selgitas TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Vajalikest meetmetest olulisemaks peeti kohustuslikku isolatsiooni nakatunutele ja nende lähikontaktsetele (98%), piiranguid siseüritustele (89%) ja meelelahutusasutustele (82%) ning avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut (71%). Vähem vajalikuks peeti piiride sulgemist (34%) ja alkoholi müügipiiranguid (39%).

Koroonaviirusega seonduva eelarvamusliku suhtumise tunnetamine vähenes – iga kolmas vastaja nõustus, et võib esineda eelarvamusega suhtumist seoses koroonaviirusega. Küsimusega nõustunute arvates suhtuti eelarvamusega kõige sagedamini haigestunutesse (83%), haiges­tunu lähikondsetesse (55%) ja tema pereliikmetesse (63%).

Lisaks ilmnes uuringu põhjal eelarvamusega suhtumine maski kandvatesse inimestesse, millega nõustus iga seitsmes vastaja. Pisut alla kümnendiku oli ise tundnud, et temasse oli seoses koroonaviirusega halvustavalt või eelarvamusega suhtutud.