N, 29.10.2020

Arst toob välja 12 tegurit, mis nõrgestavad immuunsust

Immuunsüsteemil on mitu loomulikku kaitsestrateegiat. Millises seisukorras on immuunsus, oleks arsti sõnul hea hinnata vereanalüüsiga inimeste puhul, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired, aga ka need, kes on rangelt taimetoitlased või teevad intensiivselt trenni.

FOTO: Shutterstock

Mida tugevam on immuunsüsteem, seda tõhusamalt suudab see keha haigustekitajate eest kaitsta. Uurime SYNLABi laboriarst dr Irina Utenkolt, kuidas töötab immuunsüsteem ja mismoodi toimida organismi kaitsevõime languse korral. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Bakterid on meie sees, meie peal ja meie ümber. Enamik neist on ohutud ega tee kahju. Immuunsüsteem teeb kindlaks organismi ohustavad kehad – bakterid, viirused, toksiinid, parasiidid ja seened ning hävitab need teisi organisme võimalikult vähe kahjustades. Neid mikroobe, mille tõttu me haigestume, nimetatakse patogeenideks. Sõda immuunsuse ja patogeenide vahel avaldub meil tavaliselt nohu, kurgu-, kõhu- või peavaluna, palaviku või väsimusena.

Laias laastus jaguneb inimese immuunsüsteem kaheks: loomulikuks ehk kaasasündinud ja välja kujunenud ehk omandatud immuunsuseks. Loomuliku immuunsuse komponendid on haigustekitaja sissetungil kaitseks kohe valmis. See väljendub põletikulise reaktsioonina: palaviku, halva enesetunde, väsimusena. Omandatud immuunsus areneb aga välja kas haiguste põdemise või vaktsineerimise järel.

Vaktsiiniga viiakse organismi väike kogus haigust tekitava viiruse või bakteri osakesi. Saades aru, et kehas on midagi võõrast, käivituvad loomuliku immuunsuse kaitsereaktsioonid. Üldine enesetunne võib olla nõrk ning tekkida kerge palavik. Läbi põetud haigusest jääb haigustekitajast maha teave ning järgmisel korral, kui sellega kokku puutume, oskavad organismi «sõdurid» sissetungi peatada ning haigestumise ära hoida.

Kui patogeenidel on õnnestunud välistest takistustest läbi pääseda, ootavad neid ees vere valgelibled ehk leukotsüüdid. Mikroobid, mis suutsid ellu jääda ja paljunema hakata, hävitatakse selliste leukotsüütide poolt, mis on patogeeniga varem kokku puutunud ja need meelde jätnud. Seda nimetatakse omandatud immuunsuseks. Leukotsüüdid ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid õgima.

Kui patogeen murrab esimesest kahest kaitsebarjäärist läbi, hakkab organism massiliselt juurde tootma uusi rakke, mis osalevad võitluses võõrkehade vastu. Rünnakule asuvad makrofaagid ja lümfotsüüdid.

Kui ka viimased sõdurid jäävad lahingus kaotajaks, on võõrkeha organismi tunginud ja inimene jääb haigeks.

Omandatud kaitsevõime languse põhjuseid on palju, nendest olulisemad on arsti sõnul:

  • Toidu ja toitainete puudus (näljutamine, valgupuudus, vitamiinide ja mineraalainete puudus)
  • Ainevahetushäired (nt suhkruhaigus, rasked maksa- ja neeruhaigused jm)
  • Nakkushaigused, näiteks viirusnakkused (HIV, viirushepatiidid, SARS-CoV-2 jm), bakteriaalsed nakkused, seeninfektsioonid, parasitaarsed haigused ja tuberkuloos
  • Ravimid, keemilised ained, tööstus- ja olmemürgid
  • Stress, pikaaegne magamatus
  • Liigne füüsiline koormus
  • Suur ülekaal
  • Autoimmuunhaigused, kasvajad ja verehaigused
  • Mõne immuunsüsteemi organi (nt põrna, tüümuse) eemaldamine operatsiooni käigus, suur verekaotus
  • Kõrge vanus
  • Alkoholism, narkootikumide tarvitamine
  • Rasked traumad, põletused

Organismi kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne. Kaitsevõime languse esile kutsujast vabanemisel taastub normaalne immuunsüsteemi talitlus.

Normaalse immuunsüsteemi tagamiseks on parim abimees tervislik eluviis. Immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida pikaajalised soodustavad harjumused nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu hoidmine ja mittesuitsetamine.