Tavalist turvast kasutatakse põllumajanduses, varasemalt ka küttes. Raviturvas ehk balneoloogiline turvas on aga mõeldud inimeste nahale. See on hästi lagunenud ning läbinud eelneva ohutus-ja kvaliteedikontrolli. 

Vaadatakse, et raviturvas ei sisaldaks kahjulikke baktereid ning sisaldaks piisavalt aktiivaineid, suuremas osas humiinaineid. Raviturvast on ka toimele kinnituse leidmiseks eelnevalt inimestel katsetatud, selgitab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži kurortoloogia labori teadur Monika Kumm.

«Balneoloogiline turvas koosneb enamuses veest. Tahke osa sisaldab peamiselt orgaanilisi aineid – humiinained, lipiidid, tselluloos jne. Mida rohkem on turbas humiinaineid, seda rohkem seob turvas endasse vett,» kirjeldab Kumm.

Kommentaarid
Copy