Teadlased loodavad teha sahhariidide abil läbimurde koroonavastases võitluses

PM Tervis
Copy
Merevetikates olevatel sahhariididel on laborikatsetustes avastatud koroonaviirusevastane toime. Eesti teadlaste eesmärk on sahhariidide abil luua viirusevastaseid desovahendeid, mis jätaksid nahale kauem püsiva kaitsekihi. Pildil Seakura vetikafarm Iisraelis.
Merevetikates olevatel sahhariididel on laborikatsetustes avastatud koroonaviirusevastane toime. Eesti teadlaste eesmärk on sahhariidide abil luua viirusevastaseid desovahendeid, mis jätaksid nahale kauem püsiva kaitsekihi. Pildil Seakura vetikafarm Iisraelis. Foto: Nir Alon/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Koroonaviiruse leviku peatamiseks on oluline välja selgitada potentsiaalsed viirust inaktiveerivad ained ja preparaadid ning nende kasutusvõimalused tavatoodetes. Teadlaste huviorbiiti on jõudnud sahhariidid, millel on tuvastatud viirusevastaseid omadusi.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi biopolümeeride keemia professor Rando Tuvikene asub Eesti Teadusagentuuri toel uurima mikroorganismidest ja merebiomassidest pärinevaid sahhariide, et leida preparaate, mis aitaksid koroonaviiruse levikut piirata.

«Üldplaanis on teada, millise struktuuriga molekulid on potentsiaalselt viiruste inaktiveerimise osas kõige efektiivsemad. Siia hulka kuuluvad näiteks sulfaatrühmi sisaldavad polüsahhariidid, mida muu hulgas võib leida ka merevetikatest,» selgitab professor Rando Tuvikene. Ta lisab, et mõned seda tüüpi molekulid on võimelised inaktiveerima HIVi, herpes- ja seagripiviirust.

Praegu kättesaadavad desovahendid hävitavad Tallinna Ülikooli professori sõnul küll efektiivselt viirust, aga see toime on lühiajaline. Koos koostööpartneritega loodab Tuvikene leida preparaate, mis jätaks nahale kaitsekihi, et viirusevastane toime püsiks seal pikemat aega.

Projektis «Viirusevastase toimega sahhariidid: rakendused desovahendites, kosmeetikatoodetes ja farmatseutilistes formulatsioonides» selgitavad teadlased välja spetsiifiliselt SARS-CoV-2 suhtes viirusevastase toimega polü- ja oligosahhariidid (sh fruktaanid, sulfaaditud galaktaanid, fukaanid, glükaanid) ning tuvastavad preparaatide struktuuri ja antiviraalse võimekuse vahelisi seoseid.

Rando Tuvikese sõnul sõeluvad teadlased esmalt välja kõige potentsiaalsema viirusevastase toimega sahhariidid ning seejärel jätkatakse kõige tugevama toimega preparaatidega uuringu teises faasis, kus neid testitakse näiteks desovahendites ja kosmeetikatoodetes. Teadlased kaasavad uuringu esmaseks skriininguks enam kui 60 preparaati.

Praegu on väga paljud SARS-CoV-2 teemaga seotud uuringud uudsed, sest viirusest teatakse üsna vähe. «Enamikku meie uuringusse kavandatavatest sahhariididest ei ole varem selle viiruse peal testitud. Siin võib olla suur potentsiaal läbimurdeks nii teaduslikus kui ka rakenduslikus plaanis ehk SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks,» usub Tuvikene.

Projekti raames on plaanitud preparaatide testimine Tartu Ülikooli kolmanda ohutusklassi laboris BSL-3, mis kõigi eelduste kohaselt alustab tööd tuleva aasta alguses. See on ainus labor Eestis, kus saab nii-öelda elusa SARS-CoV-2 peal uuringuid teha.

Projekt «Viirusevastase toimega sahhariidid: rakendused desovahendites, kosmeetikatoodetes ja farmatseutilistes formulatsioonides» kestab 01.10.2020–31.12.2021. Seda toetab Eesti Teadusagentuur (ETAg) 200 000 euroga. Projekti juhib Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi biopolümeeride keemia professor Rando Tuvikene. Meeskonnas on lisaks Tallinna Ülikooli teadlastele Tartu Ülikooli viroloogid ja polüsahhariidide uurijad ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) keemikud. Lisaks teaduspoole esindajatele on projekti kaasatud partnerid erasektorist Chemi-Pharm AS, Vipis OÜ ja Furcella OÜ.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles