N, 29.10.2020

Teadlased leidsid Alpide jääst ja esimesest maailmasõjast vihjeid, mis inimkonda COVID-19 teise laine ajal ees ootab

USA sõjaväehaigla meditsiinitöötajad kandsid gripi vältimiseks maske. 4. sõjahaigla Fort Porteris New Yorgis 1918-1919 hispaania gripi pandeemia ajal. 1918. aasta 19. november.

FOTO: Shutterstock

1918. aasta gripipandeemia sattus kokku I maailmasõja viimase aastaga. On teada, et paljusid lahinguid mõjutasid vihmahood ja külm temperatuur. Uuest uuringust selgub, et toonane külm ja vihmane ilm oli korra sajandis toimuva kliimaanomaalia osa, mis leidis aset aastatel 1914-1919 ning andis 1918. aasta pandeemiale hoogu juurde. Hispaania gripp tappis enam kui 50 miljonit inimest. Need õppetunnid võivad aidata vältida ajaloo kordumist koroonaviirusega.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Teadsime muidugi varem fotode ja pealtnägijate ütluste põhjal, et Euroopa lahinguväljad olid tõesti mudased ja vihmased ning sõdurid surid igasuguse kokkupuute tõttu, isegi uppusid mudasse ja kaevikutesse. Uudiseks on see, et tegelikult oli tegu kuue aasta pikkuse anomaaliaga ja mitte ainult ühe või kahe juhtumiga,» ütles juhtivteadur Alexander More, Harvardi ülikooli ajaloo osakonna teadur ja Maine'i ülikooli kliimamuutuste instituudi dotsent, vahendab BBC.

Teadusrühm uuris Alpide jää tuuma eesmärgiga I maailmasõja aegsed Euroopa keskkonnatingimused rekonstrueerida. Protsess hõlmas laseri kasutamist, mis sulatab veidike jääpinda ning analüüsib sellelt eralduvaid kemikaale igas veeauru kihis. See on nii täpne, et teadlased saavad igast jääkihist täpsed aastaajad kindlaks määrata. Seejärel võrdlesid teadlased jää kohta saadud andmeid ajalooliste andmetega selleaegsetest surmadest ning iga kuu sademetest ja temperatuuridest.