N, 29.10.2020

Teadlased: koroonasurmade tegelik arv jääb alatiseks teadmata

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on maailma koroonasurmade arv ületanud ühe miljoni piiri. Esiplaanil koroonaviirusosake 3D-vaates.

FOTO: DADO RUVIC/REUTERS/Scanpix

Koroonastatistikas kajastuvad nii registreeritud nakkusjuhtumid, haiglaravi vajavad inimesed kui ka COVID-19-ga seotud surmajuhtumid. Miljoni piiri ületanud koroonasurmade arv tekitab terviseekspertides mitmeid küsimusi, vahendab Reuters

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tegeliku suremusnäitaja saamiseks tuleb võrrelda surmajuhtumeid nakkuste koguarvuga. Kõigil nakatunud inimestel ei pruugi haigussümptomid avalduda, osad inimesed ajavad need segamini igasügisese külmetushaiguse tunnustega ning ei pöördu testi tegemiseks arsti poole. Kuna asümptomaatiliste nakkusjuhtumite ulatust on raske määrata, siis on suremuse arvutamiseks oluline nimetaja – nakatunute koguarv – teadmata. Seega tekib teadlastel õigustatud küsimus suremusnäitajate tõepärasuse kohta. 

Teadlaste sõnul on nakkusjuhtumite koguarv mitme võrra suurem praegu kinnitatud juhtumitest, mida arvatakse olevat kogu maailmas ligikaudu 33 miljonit. Mitmed eksperdid pakuvad, et COVID-19-ga seoses sureb tõenäoliselt 0,5 kuni 1 protsenti nakatunud inimestest, mistõttu on koroonaviirus kuni tõhusa vaktsiini avastamiseni ülemaailmselt väga ohtlik haigustekitaja.

Teadlased on hakanud surmariski arvestama vanuserühmade kaupa, kuna ajapikku on ilmnenud haiguse kergem kulg noorematel täiskasvanutel ja lastel. «Alla 20-aastaste inimeste suremus on tõenäoliselt üks 10 000-st. Üle 85-aastaselt on see umbes üks kuuest,» kinnitas eakate kõrgemat suremusriski dr Christopher Murray Washingtoni Ülikoolist.