E, 26.10.2020

Teadlased kasutavad raskete haiguste uurimiseks äädikakärbseid

Äädikakärbseid on kasutatud geneetikas ja bioloogias üle saja aasta. Maailmas on mitme ülikooli juures spetsiaalsed keskused, kust saab osta ülalpidamiskulude hinnaga erinevaid geneetiliselt muundatud äädikakärbseid inimeste haiguste uurimiseks. Tehnikaülikooli teadlased on Eestis ainsad, kes sellist meetodit kasutavad. Pildil äädikakärbsed Viini Molekulaarpatoloogia Instituudi Drosophila RNA keskuses.

FOTO: Solvin Zankl/Scanpix

Tallinna Tehnikaülikooli neuroteadlased arendasid oma laboris suvelõpu tüütust parasiidist – äädikakärbsest – uued liinid, mille abil saab uurida harvikhaigusi ja leida efektiivseid ravimeid, vahendab Novaator.

Teadlaste uurimismeetodi unikaalsus seisneb selles, et nad kasutavad töövahendina mitte seni teadusuuringutes enimkasutatud hiiri ja rotte, vaid äädikakärbest Drosophila melanogaster, kelles leidub inimese geenile vastav sarnaselt toimiv geen. «Igasugune bioloogiline uurimus vajab oma tööks elusmudelit ning meie valisime selleks äädikakärbse, kuna see on majanduslikult vähe ressurssi nõudev, samas kiire ning minimaalselt ruumi ja vahendeid vajav,» selgitab töörühma liige, tehnikaülikooli geenitehnoloogia osakonna teadlane Mari Palgi.

Ajakirjas Disease Models and Mechanisms avaldatud teadustöös tutvustavad autorid praeguses etapis leitud toimeaineid – ka mustikates ja punases veinis leiduv toidulisand resveratrool ning seni verevähiravis kasutatud SAHA, mis võivad aidata harvikhaiguste hulka kuuluva Pitt-Hopkinsi tõve ehk kompleksse vaimse alaarengu sündroomiga inimest.

Tulevikus soovib uurimisrühm nende väljatöötatud Drosophila mudeli peal testida kahe erineva käitumiskatse (õppimis- ja ronimiskatse) abil veelgi enam potentsiaalseid ravimeid, et leida meelehaiguseid põhjustava geeni aktiivsust tõhusamalt mõjutavad ained.