L, 5.12.2020

Eluohtlik rahvatervise probleem, millest ei parane pooled

Osteoporoosi on võimalik diagnoosida enne luumurru teket ainult luutiheduse mõõtmisega.

FOTO: Shutterstock

«Reieluukaela murdu võib pidada väga tõsiseks rahvatervise probleemiks. Eestis registreeritakse umbes 1600 reieluukaela murdu aastas. Reieluukaela murd on tavaliselt osteoporoosi tagajärg, selle murru oht suureneb koos vanusega ning see põhjustab enneaegset suremust ja suuri tervishoiukulutusi. Luumurrust paraneb täielikult vaid pool kõigist patsientidest,» ütleb Ida-Tallinna keskhaigla õde ja lektor Darja Batsinskaja.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Keskmise eluea pikenedes suureneb reieluukaela murdude risk – see suureneb oluliselt alates 70. eluaastast, selgitab Batsinskaja ajakirjas Tervise Meeter. Statistika näitab, et kõigis arenenud riikides kasvab eeldatav eluiga ja elanikkond vananeb märkimisväärses tempos. Hinnanguliselt on 2050. aastaks 21% maailma elanikkonnast üle 60-aastane ja aastaks 2050 prognoositakse enam kui 6 miljonit luumurdu.

Osteoporootiline luumurd võib juhtuda elu jooksul 30–50% naistest ja 15–30% meestest. Eestis on ligi 90 000 osteoporoosihaiget.

Olulisel kohal ennetuses on liikumine, hea tasakaalutunnetuse treenimine, värskes õhus viibimine ja loomulik tasakaalustatud toitumine.

Tähtis roll osteoporoosi ennetuses on füüsilisel treeningul. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel võiksid üle 65-aastased inimesed igapäevaselt teha 150 minutit aeroobset treeningut või 75 minutit intensiivset treeningut. Kuid kuna inimeste füüsiline võimekus on väga erinev, siis tuleks läheneda treenimise mahule ja kestusele individuaalselt ning mitte üle pingutada. 

«Väga oluline on arvestada, et igapäevane üksluine füüsiline töö ei asenda tasakaalu-, venitus-, lihasjõudlus- ja jõuharjutusi, mis on osa osteoporoosi ennetuse treeningprogrammist. Soovituslikud igapäevased treeningviisid on kõndimine rahulikus tempos, aeglased venitusharjutused, samas vältides järske liigutusi ja pingutades käe-, reie-, tuharalihaseid,» räägib Batsniskaja. Vajalikud on tasakaalule ning koordinatsioonile suunatud harjutused – näiteks varvastele tõusmine ja poosi hoidmine 10 sekundit. Tasakaaluharjutuste tegemisel on oluline jälgida, et keskkond oleks turvaline ja kukkumise oht minimaalne.