«Kindlasti on väike osa pärilikkusel, kuid rohkem mõjutab kopsuvähi teket just elukeskkond ja elustiil,» tõdeb Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja ja Tartu ülikooli dotsent dr Jana Jaal. 

Kui suureks probleemiks on olnud Eestis viimastel aastatel kopsuvähki haigestumine?

Kopsuvähk on üks sagedasemaid vähipaikmeid Eesti inimestel. Meestel on kopsuvähk oma esinemissageduselt 2. ja naistel 3. kohal. Kuna mehed on vähem suitsetama hakanud, siis tõepoolest on alates 90ndate teisest poolest märgatav meeste kopsuvähki haigestumuse pidev langustrend. Naiste kopsuvähki haigestumus on posinud stabiilsena. Sellele vaatamata haigestub Eestis kopsuvähki ligikaudu 800 inimest aastas.

Mil määral mängib kopsuvähi tekkes rolli pärilikkus, mil määral keskkonnamõjurid ja elustiil?

Vähi teke on multifaktoriaalne. Kindlasti on väike osa pärilikkusel, kuid rohkem mõjutab kopsuvähi teket just elukeskkond ja elustiil.

Millised on kopsuvähi suuremad riskitegurid?

Tänase päevani on kopsuvähi suurimaks riskiteguriks suitsetamine, nii aktiivne (inimene suitsetab ise) kui ka passiivne (inimene viibib ruumis, kus keegi teine suitsetab) suitsetamine.

Milliste sümptomite korral peaks pöörduma arsti poole?

Mida varasemas staadiumis kopsuvähk on, seda vähem see paraku sümptome tekitab. Seetõttu võib esialgne vähene köha ja kerge väsimus tõesti tähelepanuta jääda.  Enamasti jõuavad haiged onkoloogini juba väljakujunenud sümptomitega, mille hulka kuuluvad lisaks köhale veel vereköha, hingamisraskus ja korduvad kopsupõletikud, millele omakorda lisanduvad haiguse edasi arenedes isutus, kaalulangus ja üldine kurnatus.

Varase, sümptomiteta kopsuvähi avastamine on keeruline. Seetõttu on oluline käivitada riikliku kopsuvähi sõeluuringu programm, mille kallal õnneks hetkel töö käib.

Kommentaarid
Copy