N, 22.10.2020

Uuring ⟩ Liiklusmüra mõjutab oluliselt Eesti inimeste tervist

Liiklusmüra võib tekitada häiritust, uneprobleeme ning suurendada südameveresoonkonna haiguste riski.

FOTO: Shutterstock

Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlaste uuringus hinnati auto-, raudtee- ja lennuliikluse müra tervisemõjusid Tallinna ja Tartu linnas ning põhimaanteede ääres. Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb 12% Tallinna ja 10% Tartu linna elanikel. 

«Vaatasime uuringus, kas ja kuidas Euroopa komisjoni uue direktiiviga kehtestatud metoodika on sobilik Eesti tingimustes elluviimiseks,» selgitas uuringu vajalikkust selle eestvedaja, Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru. «Samuti oli eesmärk hinnata liiklusmüraga kaasnevaid tervisemõjusid ning müra vähendavate meetmetega saadavat tervisekasu. Kõik see on vajalik, kuna liiklusmüra võib tekitada häiritust, uneprobleeme ning suurendada südameveresoonkonna haiguste riski,» lisas Orru.

Johtuvalt eelnevalt valminud mürakaardistamistest selgus, et pea pooled Tallinna ja Tartu linna elanikud on kokku puutunud potentsiaalselt tervist ohustava autoliikluse müraga ning põhimaanteede ääres on kokkupuude kõrge müratasemega ligi 6000 inimesel.

Uuringust selgus, et selline autoliikluse müra põhjustab keskmiselt igal aastal Tallinnas 125, Tartus 22 ning põhimaanteede ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe. Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb 12% Tallinna ja 10% Tartu linna elanikel.

Peamiselt häirib inimesi autoliikluse müra, vähem raudtee- ja lennuliikluse oma, kuna sellega puutub kokku vähem inimesi.

1

Põhimaanteede ääres esineb suur häiritus arvutuslikult veidi vähem kui 1000 elanikul.

Öine liiklusmüra häirib märkimisväärselt ligi 3% Tallinna ja Tartu linna elanike ning põhimaanteede ääres veidi enam kui 100 elaniku und. Peamise osa unehäiretest põhjustab kokkupuude autoliikluse müraga, väike roll on raudtee- ja lennuliiklusel.

Orru sõnul on oluline märkida, et kui viia ellu müra vähendavaid meetmeid, on võimalik neid tervisemõjusid vähendada. «Viiest uuringualast Tallinnas andis suurima tervisekasu raskeliikluse keelamine Sõpruse puiesteel, kus südame isheemiatõppe haigestumiste arv väheneks aastas 19–20% ning suurt häiritust esineks vähem 17% elanikest,» selgitas Orru. Ta lisas, et muudest võimalikest meetmetest annaksid kiiruse piiramine ja mürakaitseekraanid sarnase tulemuse.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul näitas tehtud uuring, et uus metoodika on tänuväärne tööriist mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamisel ekspertidele ja ametnikele, et hinnata liiklusmürast tingitud tervisekahju ja müra vähendamise meetmete elluviimisest saadavat kasu.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut tutvustab valminud uuringut 15. oktoobril kell 10.00-12.30 toimuval veebiseminaril. Siin saab tutvuda päevakavaga ja registreeruda seminarile. 

Uuringut «Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel» toetas Keskkonnainvesteeringute keskus.