Aeg vaadata üle oma vitamiinivarud

Vitamiine ja mineraalaineid saame, kui sööme mitmekesiselt ja tasakaalustatult. Kui toiduvalikus on piisavalt juur- ja puuvilju, täisteratooteid, küllastamata rasvu (oliivõli, avokaado jne) taimseid valgu- ja kiudaineallikaid (seemned, pähklid, oad ja herned) ja täisväärtuslikke valguallikaid (muna, kala, liha), pole üldjuhul vaja vitamiine juurde võtta.

Süües aga ühekülgselt, näiteks ülemäära töödeldud toitu või on toidulaud suuresti rasvase ja magusa poole kaldu, jääb organismil vajaka olulistest ainetest.

Rasv- ja vesilahustuvad vitamiinid

Vitamiini püsimine kehas sõltub sellest, kas see on rasv- või vesilahustuv. Rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E-, K-vitamiin) talletatakse kehas (nt maksas) kuudeks, mistõttu ei teki vitamiinipuudus nii kiiresti, kui organism seda pidevalt piisavalt ei omasta.

Oluline on meeles pidada, et rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimisel on suur risk toksiliste efektide tekkeks, kuna organism on vitamiini talletanud ning seda pole võimalik organismist kiiresti väljutada.

Vesilahustuvad vitamiinid (C- ja B- grupi vitamiinid) imenduvad organismi, kuid neid ei talletata kauaks ning üleliigsed annused väljutatakse uriiniga. Et vältida defitsiidi teket, on organismi vaja vesilahustuvate vitamiinidega pidevalt varustada ja valida menüüsse neid sisaldavaid toiduaineid.

Mineraalaineid (tsink, raud, kaltsium, magneesium, seleen, kroom) talletab organism üle kogu keha ning nende ületarvitamist tuleb samuti vältida.

Vitamiinide võtmisel on omad nipid. Mõned vitamiinid vajavad eriti toetavat meeskonnamängu. Näiteks raual aitab imenduda C-vitamiin. Seetõttu tasub süüa punast liha koos brokoli, paprika või apelsiniga. Samuti on apteegis leiduvates rauapreparaatides tihtipeale raud koos C-vitamiiniga. D-vitamiin on jälle hea kaaslane kaltsiumile.

Rasvlahustuvad vitamiinid imenduvad hästi siis, kui toidus on veidi rasva (näiteks lisa porgandisalatile veidi õli).

Millal võtta vitamiine lisaks?

Vitamiinide omastamisel on suur roll imendumisel. Inimestel, kellel esineb seedimisvaevusi (soolepõletikud, krooniline kõhulahtisus, tsöliaakia) või kes kasutavad pikka aega teatud ravimeid (antibiootikumid, mao ülihappesuse ravimid) võib olla vitamiinide omastamine häiritud. Lisaks võivad alkoholi ja kohviga liialdamine, suitsetamine, ühekülgne toitumine ja stress vähendada vitamiinivarusid.

Vitamiinide ja mineraalainete taseme langust organismis pole alati võimalik ilma verepildi kontrollimiseta tuvastada, kuid üldine väsimus, jõuetus, juuste väljalangemine ja meeleolumuutused võivad anda märku algavast defitsiidist.

Kaebuste tekkimisel tasub lasta teha vereproov, mille tulemuste põhjal alustada puuduolevate ainete tarvitamist.

Sügisvarud täidetud

Põhjamaades tuleb sügise saabudes alustada kindlasti uuesti D-vitamiini võtmist, kuna seda vitamiini sünteesib organism päikesevalguse abil ning toidust omastame seda minimaalselt.

Inimestel, kes suvel tihti päikese käes viibisid, võib olla organismis küll teatud D-vitamiini varu, kuid neil, kes päikesest hoidusid, on suur oht vitamiinidefitsiidi tekkeks.

Tihtipeale kurdavad inimesed just sügisel väsimust. See on tingitud päikesevalguse vähenemisest, D-vitamiini taseme langusest, aga ka sellest, et suvisel ajal oli toidulaud täidetud külluslikumalt vitamiinirohkete ja värskete toitudega, kuid sügise süvenedes on toit muutunud pigem rammusamaks ning toidu rohkemal töötlemisel ja kuumutamisel kipub ka väärtuslikke vitamiine toidus väheks jääma.

Pahatihti on möödapääsmatu ka stress, mis järjest pimeneval ajal ja töiste pingete tõttu lihtsamini ligi hiilib. Sel juhul tasub teada, et B-grupi vitamiinid, magneesium ja koeensüüm Q10 toetavad närvisüsteemi ja annavad energiat. Suure pinge ja stressiga võitlemisel aitavad ka komplekspreparaadid, mis sisaldavad taimseid rahusteid (palderjan, meliss, naistepuna) ja närvisüsteemi toetavaid B-grupi vitamiine ja magneesiumi.

Vitamiinidega viiruste vastu

Sügisel hakkab rohkem ringi liikuma ka viirusi, mistõttu tasub hakata organismi turgutama immuunsust toetavate vahenditega. Vitamiinidest ja mineraalainetest on D-vitamiini kõrval kõige tähtsamad C-vitamiini ning tsink, mida võib leida ka ühes preparaadis koos. C-vitamiin on tugev antioksüdant ning tsink aitab kaasa paljude immuunvastuses osalevate rakkude moodustamisele. Lisaks võib tarvitada ingverit, punast päevakübarat, küüslauku, või musta leedrit sisaldavaid looduslikke vahendeid.

Apteekides leidub ka tooteid, kus kõik immuunsuse jaoks vajaminevaid aineid on ühte liidetud. Appi tasub võtta ka probiootikumid, mis seedetrakti mikrofloorat toetavad ning suurendavad organismi vastupanu välistele haigustekitajatele.