N, 29.10.2020

Teadlased avastasid, et koroonaviirus levib talvel teistmoodi kui suvel

Külmema ja niiskema ilmaga võivad hingamisteedest lenduvad piisad liikuda õhus kuus meetrit.

FOTO: Shutterstock

Teadlased loodavad inimesi relvastada parema teadmisega, kuidas SARS-CoV-2 levimine aastaaegade vaheldudes muutub. Uue uuringu tulemuste kohaselt muutub selle edasikandumise viis vastavalt keskkonnatingimustele.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Veel aprilli alguses mõtlesid paljud inimesed, kas Covid-19 kaob suvel, soojema ilmaga,» ütles masinaehituse professor Yanying Zhu, teadusajakirjas Nano ilmunud artikli üks autoritest. «Ja nii me hakkasimegi sellele mõtlema soojusülekande seisukohast.»

Uuringutulemuste kohaselt ei käitu hingamisteedest lenduvad piisad, mille kaudu levib viirus kõige rohke, füüsilise distantsi reeglite kohaselt.

«Leidsime, et enamikus olukordades läbivad hingamisteedest lenduvad piisad pikemaid vahemaid kui soovituslik kahemeetrine kaugus,» ütles Zhu Medical Xpressis. Need võivad lenduda jahedamas ja niiskemas keskkonnas kuni kuue meetri kaugusele, enne kui kukuvad maapinnale sellistes kohtades nagu külmakambrid ja jahutid, kus värske liha säilitamiseks on madal temperatuur ja kõrge õhuniiskus, et vältida kaubast vedeliku aurustumist.

Kuumas ja kuivas keskkonnas aurustuvad hingamisteedest lenduvad tilgad kergemini. Kuid nendest jäävad maha pisikesed viirusekillud, mis ühinevad teiste aerosoolina lenduvate viirusosakestega, mis eralduvad rääkimise, köhimise, aevastamise ja hingamise käigus.

«Need on väga pisikesed osakesed, tavaliselt väiksemad kui 10 mikronit,» ütles juhtivautor, järeldoktor Lei Zhao. «Ja need võivad tundide kaupa õhus hõljuda, nii et inimesed omastavad neid osakesi lihtsalt hingates.»

«Seega suvel võib aerosoolülekanne olla piisknakkusega võrreldes märkimisväärsem, talvel aga piisknakkus ohtlikum,» jätkas professor Zhu. «See tähendab, et sõltuvalt kohalikust keskkonnast võivad inimesed selle haiguse leviku vältimiseks vajada erinevaid kohanemismeetmeid.» See võib tähendada näiteks suuremat distantseerumist, kui ruum on jahe ja niiske, või peenemaid maske ja õhufiltreid kuival ja soojal ajal.