Haigekassa: insuldi taastusravi kättesaadavus on hakanud paranema (1)

Selleks, et insulti haigestunud inimene saaks just enda vajadustele vastavat taastusravi, muutis Eesti Haigekassa sellest aastast isheemilise insuldi järgse taastusravi eest tasumist paindlikumaks ning panustab taastusravisse varasemast ligi miljon eurot aastas rohkem. Paindlikkus tähendab, et taastusravi teenuseid saab osutada vastavalt patsiendi enda vajadustele.

«Näeme esimesi positiivseid märke, et taastusravi kättesaadavus on hakanud paranema – statsionaarsele taastusravile jõuab varasemast rohkem isheemilisse insulti haigestunud patsiente. Kui 2019. aasta esimesel poolaastal jõudis statsionaarsele taastusravile ühe kuu jooksul 26 protsenti ning kuue kuu jooksul 31 protsenti, siis 2020. aasta samal perioodi tulemused on esialgsetel andmetel juba vastavalt 31 ja 34 protsenti,» rääkis haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats.

Eestis haigestub insulti umbes 4000 inimest aastas, valdav enamus neist isheemilisse insulti ehk ajuinfarkti. Esimese aasta jooksul pärast insulti sureb umbes 20 protsenti haigetest, 30 protsenti jääb suuremal või vähemal määral sõltuvaks kõrvalisest abist ja 50 protsenti paraneb kas täielikult või igapäevaeluga toimetulekuks rahuldava tasemeni.

Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarse taastusravi osakonna juhataja dr Aet Lukmann selgitas, et levinuimad insuldijärgsed funktsioonihäired väljenduvad liigutustes, neelamises, tajumises ja kõnes. Taastusravi eesmärk on oma eluga ise toime tulemine. Vastavalt patsiendi vajadustele pannakse paika tema taastusravi plaan.

«Statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi osakonnas saab insuldi läbiteinud haige meeskondlikku taastusravi, mida koordineerib taastusravi arst. Insuldipatsient vajab tema vajadustest sõltuvalt füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist abi. Oluline roll meeskonnas on ka sotsiaaltöötajal,» nimetas dr Lukmann olulisi osalisi taastusravis. Lisaks on suur roll spetsialistidel, kes inimest tema igapäevaste toimetustega aitavad, et ka lapsed, koduloomad ja kodu ise ei jääks äkilise haiguse tõttu unarusse.

Selleks, et taastusravi oleks hästi korraldatud ning inimesed edaspidi parimal võimalikul moel ise hakkama saaksid, on loodud insuldihaigetega kokku puutuvatele spetsialistidele ravijuhend. See kirjeldab taastusravile suunamise põhimõtteid alates akuutravi lõpetamisest kuni ise toime tulemiseni.

Loodud on ka juhend insuldipatsiendile ja tema lähedastele. Patsiendijuhend annab ülevaatliku info taastusravi korraldusest Eestis ning tutvustab erinevaid ravivõimalusi.

Dr Aet Lukmanni sõnul vajab taastusravi ligikaudu 60 protsenti patsientidest, neist pooled statsionaarset taastusravi. Taastumisprotsess on kiireim esimesel 3–6 kuul pärast insulti ja jätkub järgeva kahe aasta jooksul. Taastusravis paranevad kõige paremini motiveeritud ja kaasatöötavad patsiendid. Dr Lukmann ütles: «Võimatu on üle hinnata perekonna ning lähedaste toetavat ja pühendunud rolli. See lisab raskest haigusest paranejale motivatsiooni, lootust ja eesmärgikindlust.»