Perearst selgitab, millised Covid-19 sümptomid Eesti inimestel enamasti esinevad

Millised võivad olla Covid-19 sümptomid ja mida teha nohu korral?

Covid-19-l on hästi palju erinevaid avaldusi, lausa nii, et pidasin meedikutele haiguse sümptomitest eraldi tunniajase loengu. Eesti patsientidel on kõige sagedamini esinenud palavik, köha, ninakinnisus ja nohu ning väsimus ja nõrkus, aga ka peavalu, kurguvalu, silmapõletik ja «gripitunne» või nagu «haigusevimm» oleks sees, millega kaasnevad valud erinevates kehapiirkondades (lihase-liigesevalu, seljavalu, rindkerevalu vm). Samuti võivad Covid-19-ga tekkida kõhulahtisus ning palju kirjutatud lõhna- ja maitsetundlikkuse häired. Õhupuudus ja hingamisraskus on ka palju kirjutatud haigusnähud, aga need tekivad tavaliselt haiguse teisel nädalal.

Ehk siis kui inimesel on näiteks tekkinud uus nohu ja aevastamine, mis võib viidata viirushaigusele, siis tuleb kiiremas korras töölt või koolist ära tulla koju, helistada perearstile ning käia end koroonaviiruse suhtes testimas. Kuni testi tulemuse selgumiseni tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid täpselt nii, nagu oleks tegemist Covid-19-ga.

Kuidas võiks turgutada end haigusnähtude tekkides?

Kuna ülemiste hingamisteede viirushaigusi ei saa ravida vaid ainult enesetunnet toetada kuni organism nakkusega võitleb, pole väga kindlaid ravimeid, mida soovitada. Ravi sõltub sümptomitest. Palavikku ei pea alati ravimitega maha võtma, aga kui see on kestnud pikalt ja patsienti kurnab või kui see muudab enesetunde väga viletsaks, siis sobivad paratsetamool või ibuprofeen. Ninakinnisuse ja nohu korral võib kasutada käsimüügi nohurohtusid; köha korral köhateed meega või käsimüügi köharohtusid. Kuna haiguse korral enamasti limaskestad kipuvad kuivama ja palavikuga suurenevad vedelikukaod organismist, on oluline piisav vedeliku tarvitamine. Kuna viirusega võitlemine nõuab kehalt energiat, on vaja jõudu säästa ja vältida suurt kehalist ja vaimset pingutust. Vastavalt enesetundele on lubatud kodus ringi toimetamine ja lihtsamate kodutööde tegemine.

Kas nakatumist on võimalik vältida haigega ühes majapidamises elades?

Kindlasti on võimalik ka peresisest nakkuse ülekandumist vältida, sellised näited on meil ka juba Eestis olemas, aga see nõuab kogu perekonna liikumiste hoolikat läbi mõtlemist. Kodud ja perede võimalused on ju väga erinevad, aga midagi väga ennekuulmatut siin tegelikult pole. Võimalusel peaks haige inimene elama eraldi toas, kus ta on ööpäevaringselt, väljudes ainult tualetis käimiseks. Ka süüa võiks ta ideaalis oma toas. Süüa tegema peaks peres keegi teine, mitte haigestunu. Tubasid tuleks hoolsasti õhutada. Kui on võimalik, võiks haigestunu kasutada teistest eraldi tualetti, aga kui seda võimalust ei ole, siis peaksid kõik teised pereliikmed tualetis ära käima ja haigestunu käib viimasena, puhastades pärast seda enda järelt pärast iga käimist kõik sagedamini katsutavad pinnad: tualetipoti nupu, kraani, ukselingi jm. Hea oleks, kui haigestunu kannaks oma toast välja tulles maski. Head käte hügieeni ei tohi unustada keegi pereliikmetest. Olen kuulnud, et edukalt nakatumist vältinud juhtudel on mõnes kodus kokku lepitud lausa koridorid või majaosad, kus haigestunu liigub ja kuhu teised pereliikmed ei lähe.

Kui kodus on keegi näiteks tööl või koolis toimunud lähikontakti tõttu isolatsioonis, võiksid ka isolatsiooni jäänud pereliikme suhtes kehtida samasugused reeglid.

Olen mõelnud, et kui keegi peab lähikontakti tõttu isolatsiooni jääma, võiks võimalusel kaaluda isolatsiooni hoopis kodust eemal, kas suvekodus või kuskil hotellis. Võiks olla näiteks koroona-sõbralikud hotellid, kus on läbi mõeldud isolatsiooni tulnud lähikontaktsete liikumine ja toitlustamine, et nad ei puutuks tulles ega lahkudes kokku teiste hotellikülastajate ega personaliga, ei peaks ühises hommikusöögilauas käima jne. Kas ka haigestunud võiksid hotelli jääda, on mul juba raskem seisukohta võtta, sest haiguse tõttu isolatsioonis püsimine võib osade inimeste jaoks niigi psühholoogiliselt raske olla ja kodust eemal olek raskendab olukorda veelgi. Kui aga on sellised hotellid, kes oleks valmis näiteks isolatsiooni jäänud inimesi majutama, võiksid nad ju endast avalikult märku anda.

Oluline teada: maskid pakuvad kaitset

Perearst Piret Rospu tõdeb, et kevadel võis kohati kuulda soovitust maski mitte kanda, kuna päris alguses oli hirm, et neid ei jagu meditsiiniasutustele ja samuti peljati, et maske kandvad inimesed loobuvad kõigist muudest ettevaatusabinõudest ja hakkavad vanavanematel külas käima.

«Suve jooksul on ilmunud hulganisti uuringuid selle kohta, et maskide kasutamisest on koroonaviiruse leviku tõkestamisel palju kasu, maski kandjad peavad suurema tõenäosusega kinni ka teistest ettevaatusabinõudest ja seetõttu on meie soovitused ka aja jooksul muutunud,» ütleb Rospu.