Uuringus ilmnes oluline tegur, mille vältimine aitab vähendada dementsusriski
29. november 2020, 19:58
/nginx/o/2020/05/24/13116626t1he7e9.jpg)
Vananemisega kaasneb paratamatult mõningane kognitiivsete võimete langus. Vaheastmena eapärase vaimse võimekuse languse ja dementsuse vahel eristatakse kerget kognitiivset häiret (KKH), mis uuringute järgi esineb 10–20 protsendil üle 65-aastatel isikutel, kirjutab Eesti Arst.
Kerge kognitiivse häirega isikutel võib aegamööda kujuneda ka dementsus. Seoses elanikkonna vananemisega on järjest tähtsam selgitada kerge kognitiivse häire riskitegureid ja leida võimalusi selle progresseerumise vältimiseks.
Saksamaal mitme keskuse osavõtul tehtud uuringus, kus hinnati toitumise ja eluviisi mõju südame-veresoonkonnahaiguste kujunemisele, ilmnes, et arteriaalse hüpertensiooni ja kerge kognitiivse häirega isikutel on samad riskitegurid.
Vaatluse all oli 4602 isikut, kel mõõdeti vererõhk, arvutati kehamassiindeks, hinnati füüsilist aktiivsust, veres määrati glükoosisisaldus ja lipiidide profiil (LDL-kolesterooli, HDL-kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus). Kerget kognitiivset häire hinnati spetsiaalse küsimustiku alusel.
Arteriaalne hüpertensioon leiti 60 protsendil vaatlusalustest. Hüpertensiooniga isikud olid vanemad (keskmine 56 aastat), neil oli suurem kehamassiindeks, nad olid füüsiliselt vähem aktiivsed, neil oli sagedamini diabeet ja düslipideemia. Kerge kognitiivse häire esinemine oli sõltuv kirjeldatud riskitegurite hulgast. Isikutel, kel oli samaaegselt neli riskitegurit, ilmnes kerge kognitiivne häire 16,3 protsendil. Hüpertensiooniga isikute seas leiti kerge kognitiivne häire 11,8 protsendil võrreldes 4,8 protsendiga normatiivse vererõhuga inimeste rühmast.
Kerge kognitiivse häire sagedamini esinevad riskitegurid olid vanus, arteriaalne hüpertensioon ja diabeet.