Ekspert rääkis, millised on olnud Eestis Covid-19 patsientide terviseprobleemid ja haiguse kulg

PM Tervis
Copy
Põhja-Eesti regionaalhaigla Covid-19 osakond.
Põhja-Eesti regionaalhaigla Covid-19 osakond. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Tartu Ülikooli infektsioonihaiguste assistent Pilleriin Soodla rääkis konverentsil «Arukas kohanemine koroonaviirusega», millised on Eestis Covid-19ga hospitaliseeritud patsiendid ja kuidas kulgeb nende haigus. Eesti patsientide riskiteguritest joonistuvad välja ülekaal ja kõrge vererõhk, vahendab Med24.

«Kehamassiindeks on meid samuti huvitanud, kuna ülekaalulisus võib olla seotud raske haiguskuluga – keskmine KMI (30) näitab seda, et ülekaalulisus on sage,» lausus Soodla.

Eelkõige on nakatumine toimunud kodus ja tööl, seejärel on erinevad üritused.

Sümptomid, millega patsiendid pöörduvad ja mis on nende peamise kaebused, on kõige sagedamini köha (>80 protsendil patsientidel) ja palavik üle 38 kraadi. Väga paljudel patsientidel esines maitse- ja lõhnatundlikkuse muutus. Õhupuudus ja hingeldus olid väiksema osakaaluga. Külmavärinaid oli kirjeldatud sümptomitest kõige vähem.

Enamik (n=110, 83 protsenti) haiglasse jõudnud patsientidest on erineva raskusega kaasuvate krooniliste haigustega.

«Nii nagu populatsioonis, on ka meie uuringu patsientidel kõige sagedasem kaasuv haigus kõrge vererõhk (60 protsenti), lisaks veresoonte- ja südamehaigused (25 protsenti),» rääkis Soodla. Diabeeti oli 16 protsendil haigetest. Veel esines vähemal määral näiteks kroonilist neerupuudulikkust, astmat, pahaloomulisi kasvajaid, KOKi ja muid kopsuhaigusi.

Kopsupõletik esines või kujunes välja 76 protsendil patsientidest.

Haiglaravi kestus erines oluliselt. Kui tavaosakonna patsiendid olid haiglas ligi kaks nädalat, siis intensiivravi vajanud patsiendid olid haiglas keskmiselt kuu aega. «Seda on praegu haigla voodikohtade arvestamisel väga oluline teada,» lisas Soodla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles