Uuringutest on selgunud, kui nakkavad on asümptomaatilsed Covid-19 haiged (2)

Mitme keskuse osavõtul tehtud uuringus määrati SARS CoV-2 antikehade olemasolu 2267 Genfis elava perekonna liikmetel (kokku 4524 isikut) pärast aprillist juunini 2020 levinud Covid-19 haiguspuhangut. Kokku oli viirusega nakatunud 17,2 protsenti uuritutest. Nakatumise risk sõltus isiku vanusest: 5–9-aastaste laste hulgas oli nakatunuid 7,5 protsenti, 65-aastaste ja vanemate hulgas nakatus iga kolmas.

Isikud vanuses 20–49 eluaastat nakatusid sagedamini väljaspool kodu. Kogu uuritud isikute seast iga viies haigestus kontakti tõttu perekonnas, iga kahekümnes sai nakkuse väljaspool kodu. Analüüsides koroonapositiivsete, kuid asümptomaatiliste (haigustunnusteta) isikute osa nakkuse levitamisel, leiti uuringus, et need isikud on võimelised haigust levitama, kuid nendega kokkupuutunutel on 25 protsendi võrra väiksem nakatumise risk võrreldes nendega, kes puutusid kokku haigustunnustega isikutega. Autorid väidavad, et Covid-19 levikut mõjutavad nii bioloogilised (näiteks vanus) kui ka inimeste käitumuslikud tegurid.

Publitseeritud 13 artikli, kus vaatluse all oli kokku 21 708 isikut, analüüsil ilmnes, et 17 protsendil neist kulges haigus Covid-19 iseloomulike sümptomiteta. Asümptomaatilistelt isikutelt nakkuse ülekande risk oli metanalüüsi andmeil 42 protsendi võrra väiksem võrreldes haigustunnustega isikutega.

Mitmes uuringus on leitud, et viiruse hulk ninaneeluproovis on ühesugune nii haigustunnustega kui ka haigustunnusteta inimestel.

79 uuringu analüüsil saadud tulemuste alusel oletavad autorid, et haigustunnusteta isikute immuunsüsteem suudab viiruse kiiremini neutraliseerida ning need inimesed levitavad viirust lühemat aega.

Praeguse ajani teadaolevate andmete valguses tuleb Covid-19 ulatusliku leviku ajal ka asümptomaatilisi isikuid vaadelda viiruse levitajatena. Nii nakkuse leviku kui ka nakatumise võimaluse piiramiseks on kolm üldtuntud meedet: distantseerumine, käte pesemine ning desinfektsioon ja maski kandmine.