Uuring Koroonaviirusest tervenenuid kimbutavad tõsised tervisemured ka pool aastat hiljem (1)

PM Tervis
Copy
Anne Kallaste. Foto: Aavo Kaine.
Anne Kallaste. Foto: Aavo Kaine. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Tartu Ülikooli teadlased ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla arstid käivitasid kevadel kolm aastat kestva uuringu, mille käigus jälgitakse koroonapatsientide tervist alates viirusega nakatumisest kuni 36 kuu möödumiseni haigestumisest. Äsja avaldati uuringu kuue kuu vahetulemused.

Koroonaviirusega nakatunud kutsutakse järelkontrolli 3., 6., 12., 24. ja 36. kuul pärast haigestumist, täidetakse terviseküsimustik ning kogutakse bioloogilist materjali immunoloogilisteks, viroloogilisteks ja geneetilisteks analüüsideks.

Uuringusse on kaasatud 86 koroonapatsienti, kellest enamik on keskealised. Uute patsientide kaasamine jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal.

Mida näitavad praegused tulemused?

Patsientide kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis kurtis üle poole haigestunutest tervisemuresid, kuigi nende rutiinsed analüüsid olid korras. 

Kolmanda kuu järelkontrollis oli peamiseks kaebuseks füüsilise koormustaluvuse langus. Kuuendal kuul oli kaebustega patsiente rohkem ja neil tulid lisaks koormustaluvuse langusele juurde ka liigesvaegused. Kurdeti ka lõhnataju puudumist ja väsimust.

Uuringu ühe korraldaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste sõnul osaleb uuringus kõige enam haigust raskelt põdenud patsiente. «Neil on 63% ulatuses ka kaasuvad haigused – kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, diabeet ja pahaloomulised kasvajad,» kirjeldas Kallaste.

Uuringust on nähtunud, et kui 50-aastased põdesid enamasti kergelt või mõõdukalt, siis kümme aastat vanematel inimestel oli haiguse kulg pigem raske ja kriitiline.

Raskusastmete võrdlusest selgus veel, et kui kergelt koroonat põdenud inimestel oli kaasuvaid haigusi 46%-l juhtudest, siis kriitilises seisus olnud patsientidel oli neid juba 71% ulatuses.

Antikehade teke ja püsimine

Kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis uuriti ka koroonaviiruse antikehade taset. Peaaegu kõigil haigetel olid kolmandal kuul antikehad olemas ja need püsisid ka kuuendal kuul. 

«Raskelt haigust põdenute rühmas võis aga märgata, et kuuendal kuul hakkas patsientide antikehade tase alanema. Ootame huviga 12. kuu järelkontrolli, et näha, mis selleks ajaks on antikehade tasemega juhtunud,» rääkis Kallaste. Ta lisas, et pararku ei ole seni teada, mis tasemest alates on tagatud kaitse korduvnakatumise eest.

Rutiinsed analüüsid

Patsientidel analüüsiti verd, uriini ja sülge, et näha aja jooksul organismis toimuvaid muudatusi. Näiteks vaadati C-reaktiivse valgu väärtust, mis tavaliselt viirushaiguste puhul oluliselt ei suurene, kuid Covid-19 on erand, ja seda just haiguse ägedas faasis, raskelt ja kriitiliselt haigust põdenute grupis.

Samas ei täheldata neil haigetel bakteriaalseid koinfektsioone, sest uuringud on näidanud, et neid on pigem harva, võrreldes näiteks gripiga. Kolmanda kuu järelkontrolliks oli C-reaktiivse valgu tase kõigil patsientidel normaliseerunud.

Lisaks hinnati ferritiini ja lümfotsüütide koguarvu muutust, mille kõrvalekalded normist on Covid-19 patsientidel haiguse ägedas faasis hästi teada. Ka need näitajad olid järelkontrolliks oma normaalse taseme saavutanud. 

Tervisemured kolm ja kuus kuud hiljem

Vaatamata sellele, et rutiinianalüüsid olid patsientidel normis, kaebasid üle pooled patsientidest tervisemuresid nii kolmanda kui ka kuuenda kuu järelkontrollis. 

Kolmanda kuu järelkontrollis nimetasid üle poole füüsilise jõudluse vähenemist, sellele järgnes lõhnataju kadumine, väsimus ja liigesvaevused.

Kuuenda kuu järelkontrollis esines kaebusi juba enamatel patsientidel (65%) – kõige rohkem põhjustasid vaevusi füüsilise jõudluse vähenemine ja liigesvaevused. Endiselt kurtsid patsiendid ka väsimust ja lõhnataju puudumist. «Kõige rohkem on füüsiline võimekus häiritud koroonat raskelt ja kriitiliselt põdenud patsientidel,» tõstis Kallaste esile.

Uuringumeeskond rõhutab, et uuring on alles algusjärgus ja analüüsitud on väike osa tulemustest. Meeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste, Lõuna-Eesti Haigla ravijuht Agnes Aart, Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia juhtivteadur Kai Kisand, laborimeditsiini professor Kalle Kisand ning Tartu Ülikooli sisekliiniku ja Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhataja, sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles