TÜ professor selgitab, mis nõrgestab immuunsust ja millist rolli mängib D-vitamiin

«Magamatus, ühekülgne toitumine/kaloririkas dieet, rasvumine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholiga liialdamine ja krooniline stress ajavad immuunsüsteemi tasakaalust välja,» selgitab dr Kisand ajalehes Tervisemeeter. 

Ülekaalulisusega kaasneb Kisandi sõnul põletikuline potsess, mille algallikaks on rasvkoes resideeruvad immuunrakud. «Põletik mõjub halvasti mitmetele kudedele ja elunditele ning erandiks pole ka immuunsüsteem. Kroonilise põletiku tingimustes toimub näiteks immuunsüsteemi kiirenenud vananemine,» räägib Kisand.

«Lastel ja noortel on enamus immuunrakke, mida kutsutakse T rakkudeks (sest nad küpsevad tüümuses), naiivsed, justkui reservis. Aastate kulgedes on olnud tarvis seda reservi haigustekitajatega võitlemiseks kasutada ning seetõttu naiivsete T rakkude osakaal järjest langeb ning väheneb valmisolek leida optimaalne kaitse täiesti uue sissetungija vastu. Selline ealine muutus on loomulik,» avab Kisand immuunsuse langemise telgitaguseid.

Uuringud on aga näidanud, et sportlikumatel eakatel inimestel on põletikunäitajad madalamad ja naiivsete T rakkude hulk suurem kui füüsiliselt vähe aktiivsetel eakaaslastel. «Füüsilisel aktiivsusel on ühtlasi ka teada-tuntud positiivne toime kõrgenenud psühhosotsiaalse stressi maandamisel. Lühiajaline tugev stress, mis aitab kehal olla valmis võitluseks või kiireks põgenemiseks, mobiliseerib ka rohkem immuunrakke vereringesse. Kroonilise stressi tingimustes tekivad aga ebasoodsad muutused,» ütleb ta. Neid häireid on uuritud näiteks inimestel, kes on olnud pikka aega hõivatud raskelt haigete omaste hooldamisega. «Kroonilise stressi tagajärjeks on jällegi põletikuprotsesside aktiveerumine, immuunsüsteemi tasakaalu nihkumine ja ka näiteks nõrgem vastus vaktsiinidele,» selgitab Kisand.

Kas apteegist saab osta toidulisandeid, mis aitaks valede elustiili valikute poolt kahjustatud immuunsüsteemi taas joonde? Kahjuks pole see nii lihtne, tõdeb Kisand. «Tasakaalustatud toitumise korral ei ole toidulisandeid juurde võtta tarvis. Erandiks on D-vitamiin, mida talvekuudel on soovitatav lisaks tarvitada.»

D-vitamiini puuduse korrigeerimisel on professori sõnul tõepoolest nähtud väikest, kuid statistiliselt olulist positiivset mõju hingamisteede nakkuste esinemissageduse vähenemisele.

Paljud uuringud on leidnud ka seose Covid-19 raske kulu ja D vitamiini puuduse vahel. «Selle seose põhjuslikkus pole aga kaugeltki veel tõestatud. Raskelt põdejatel võib D-vitamiini tase olla madal muude kaasuvate tegurite tõttu või ka raske infektsiooni enda tagajärjel. Kuidas see ka poleks, on eestlastel D-vitamiini tasemed pigem madalad ja vajaksid juba luude tervise seisukohast talvist lisaannust.

C-vitamiini on meie toidus piisavalt ja tavatingimustes — ka siis kui on tunne, et kohe-kohe on haigus kallale tulemas — selle juurde võtmine ei aita, aga ega see ka midagi kurja tee. Mõnel juhul on aga vitamiinide tarvidus suurenenud, näiteks raseduse ajal. Siis saab nõu oma arstilt, et mida ja kui palju peaks juurde võtma,» soovitab professor.