Eestis avastati A-gripiviirus

Ajavahemikul 4. kuni 10. jaanuarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2596 inimest, kellest ligi 20 protsenti moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Ida-Virumaal, Narvas, Tartumaal, Tallinnas ja Pärnumaal.

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks on mõjutavad gripiviiruse levikut.

Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused.

Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.