Selgus, mil määral kaitsevad vaktsiinid koroonaviiruse uute tüvede eest

PM Tervis
Copy
Inglanna Elizabeth Van Tam saamas koroonavaktsiini.
Inglanna Elizabeth Van Tam saamas koroonavaktsiini. Foto: Mike Egerton/PA/Scanpix

Sel nädalal ilmunud uued uuringud pakuvad tõendeid, et koroonavaktsiinid pakuvad kaitset ka viiruse uute tüvede vastu, vahendab CNN. Uued tüved võivad aga siiski jääda teatud antikehade «radarile» märkamatuks.

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuste andmetel levib Suurbritannia uus koroonaviiruse tüvi vähemalt 20 osariigis. Agentuur prognoosib, et B.1.1.7 nime kandvast tüvest saab märtsis USA-s domineeriv koroonaviiruse tüvi.

Kaks teadlaste meeskonda testisid kaht uut tüve, võttes verd inimestelt, kes olid saanud kogu kaheannuselise Moderna või Pfizeri vaktsiini.

Kui viiruse uute variantide mutatsioonid — esimest neist täheldati Suurbritannias ja teine tuvastati esimest korda Lõuna-Aafrikas — võimaldasid neil vältida vaktsineerides tekkinud immuunsust, ei õnnestunud see aga kaugeltki täielikult, teatasid meeskonnad uurimustes.

Rockefelleri ülikooli uurimisrühm testis vereplasmat, mis võeti 20 inimeselt, kes said kliiniliste uuringute raames kaks Pfizer/BioNTech või Moderna vaktsiini annust.

Nad leidsid, et vaktsiinid tekitasid tugevaid antikehareaktsioone, samuti rakke, mis toodavad uusi antikehi mitu kuud või aastat. Uutel viiruse tüvedel õnnestus «põgeneda» mõne antikeha tüübi eest, aga uuringut juhtinud dr Michel Nussenzweigi sõnul ei ole sel määravat tähtsust – koroonaviiruse vastu suunati vabatahtlike veres terve rügement erinevaid antikehasid.

«Kõik need antikehad koos saavad uute tüvede vastu,» ütles Nussenzweig.

Kui viirus aja jooksul aga veelgi muutub, tuleks lõpuks vaktsiine uuendada — Pfizeri ja Moderna valmistatud uusi mRNA vaktsiine saab aga väga kiiresti muuta. «Kas vaktsiine tuleks muuta?» juurdles Nussenzweig. «Tõenäoliselt, aga see ei tähenda, et need ei oleks efektiivsed.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles