Optometrist ja silmaarst — mis vahe neil on ja kelle poole pöörduda?

Optometrist on spetsialist, kes teostab nägemiskontrolle, korrigeerib vajadusel nägemist, väljastab prilliretsepte ja määrab kontaktläätsesid. Silmaarst ehk oftalmoloog tegeleb silmahaiguste diagnoosimise ja ravimisega. Ehk teisisõnu: üldjuhul tegeleb optometrist tervete silmadega, aga kui nägemiskontrolli käigus peaks ilmnema silmahaigusele viitav seisund, soovitab ta kindlasti täiendavaid uuringuid silmaarsti juures.

Esmalt külasta optometristi

Tavaliselt võikski esimene kontakt olla optometrist, kelle poole oma muredega pöörduda. Optometrist teeb põhjaliku nägemise kontrolli ja mõõdab silmade rõhku. Kui vaja, väljastab prilliretsepti ja kliendi vajadustest lähtuvalt soovitab ka prilliklaase.

Nägemisuuringute kabinetist on võimalik endale soetada ka sobivad prilliraamid. Prillide määramisel on optometrist selgitanud välja kliendi vajadused ja sellest lähtuvalt saab pakkuda parimaid prilliklaase. Erinevaid tooteid ja võimalusi on väga palju, seetõttu soovitame teha nägemiskontroll ja tellida prillid ühest kohast.

Nägemisuuringute kabinetis teostab optometrist ka kuiva silma nõustamist. Kui inimene tunneb, et nägemine on halvenenud, siis üheks põhjuseks võib olla kuiv silm, mitte uued või tugevamad prillid. Meie kabinetis teevad optometristid nägemise kontrolli ka lastele alates kolmandast eluaastast. Avastades, et lapse nägemine ei vasta ealisele normile, suuname kõik lapsed edasi laste silmaarsti vastuvõtule. Laste nägemise kontroll sisaldab meie kabinetis ka silmapõhjade pildistamist, mis annab veel parema ülevaate lapse silmade tervisest.

Milliseid muutusi nägemises tähele panna ja kindlasti optometristi poole pöörduda?

Silmi tuleks rutiinselt kontrollida iga kahe aasta tagant. Prillikandjad peavad kontrollis käima kord aastas. Küll aga tuleb igal juhul kontrolli minna ka juhul, kui tunned, et:

• nägemine on üleüldiselt nõrgenenud;
• kaugele vaatamine on halvenenud, näiteks telerit vaadates, või märkad, et liikluses ei näe enam hästi liiklusmärke või bussi numbrit;
• lähedalt vaadates on kirjateksti lugemine raskendatud — „käed jäävad lühikeseks“;
• on tekkinud peavalud ning silmad väsivad kiiremini, eriti kui valud ilmnevad päeva lõpus või pärast rohket ja intensiivset lähitööd;
• silmad kipitavad ja punetavad.

Kuidas kaitsta oma silmi arvutiga töötades ja õppides?

Üks sagedasemaid vaevusi seoses suurenenud lähitöö koormusega nii täiskasvanutel kui ka lastel on kuiva silma sündroom. Arvutiga töötades või õppides saad aga oma silmade heaolu suurendada mitmete tegevustega. Tee neid tegevusi regulaarselt ka siis, kui sinu töökohaks on kodukontor.

• Aseta arvutiekraan nii, et pilk oleks suunatud alla ekraanile. Nii on silmalaug rohkem kaetud, mis omakorda vähendab pisarate aurustumist.
• Väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist ekraanilt, oluline on arvuti asukoht.
• Järgi 20/20/20 reeglit: vaata iga 20 minuti järel 20 sekundit 20 meetri kaugusele. Päevas võiks töö kuvariga jääda 5-6 tunni piiresse.
• Pilguta silmi võimalikult sageli, see aitab vähendada pisarate aurustumist.
• Joo päeva jooksul piisavalt vett. Vähene vedeliku tarbimine võib soodustada kuiva silma teket.

Kui aga planeerid nägemiskontrolli või vaevab sind mõni silmadega seotud mure, siis võta julgelt meiega ühendust veebilehel https://nagemisuuringud.ee

Pakume parimat nägemise uurimise teenust, kasutades oma ala spetsialiste ja tipptehnikat — nii saad probleemile lahenduse ühest kohast ja enamasti ühe visiidiga. Tugiteenused on kaasaegsed, lihtsad, selged ning teenus professionaalne ja kiire.