Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul peaks viie päeva haigushüvitise tööandja õlule asetamine suurendama tema huvi töötajate haigestumist ennetada. Selleks oleks omakorda mõistlik kaotada erisoodustusmaks gripivastaselt vaktsineerimiselt ning ehk ka sportimiselt, arvab ta.
Valitsuse kärpeplaani järgi viiakse haigushüvitise maksmise omavastutus kolmele päevale, järgnevad viis päeva haigushüvitist ettevõtte vastutusele ning haigekassa hakkab hüvitist maksma alles üheksandast päevast. Kui plaan läbi läheb, hakkab uus kord kehtima 1. aprillist. Eiki Nestori sõnul on siin nii plusse kui miinuseid ja ta ei kavatsegi neid varjata.
Kas haigushüvitise omavastutuse pikendamise ja järgneva viie päeva tööandja vastutusele viimise puhul ei kardeta seda, et paljud inimesed ei pruugi enam haiguslehte võtta ning nii satub lõpuks arstide juurde ja haiglatesse rohkem kroonilisi haigeid või muidu terveid inimesi, kellel tekivad püstijalu põetud haiguste tõttu tüsistused? See on ju ka riigi raha.
Asjal on kaks poolt. Seoses sellega on oht, et haiged inimesed käivad tööl või kipuvad tööle minema. Kolm päeva omavastutust ja viis päeva tööandja vastutust on Euroopas väga levinud suurus, mõnes riigis on tööandja vastutuse määr lausa kuudes. Asja positiivne pool on selles, et sellega tekitatakse tööandjal huvi selliste haiguste ärahoidmiseks, milleks tal täna huvi puudub - kõikvõimalik gripp, tatitõbi, mis iganes.
Täna tal on täiesti ükskõik, kas tõmbetuul tõmbab läbi tsehhi või mitte - kokkuvõttes haigekassa maksab selle kinni. Nüüd tal tekib otsene kohustus ise seda maksta ja ta hakkab mõtlema, kas see tuul peab seal tõmbama või ei pea.
Teisisõnu selle asja positiivne pool on negatiivsed riskid mitmel pool üle kaalunud tänu sellele, et tööandjal tekib huvi vältida üldhaigestumist. Tervishoius tekib hulk raha, mida saab kasutada mingiks teiseks otstarbeks, näiteks ravijärjekordade lühendamiseks.
Kui on viirushaigus ringi liikumas, siis sisuliselt tööandja huvi peaks olema, et ta ei lase haigel inimesel tööle tulla, et ta teisi ei nakataks?
Väga õige. Mida ma tahan öelda, et ka tänane see üks päev ei takista inimesel tööle minemast, sõltumata sellest, kas see omavastutus on üks päev, kaks päeva või kolm päeva. Ikkagi on mõistlik, kui haige inimene saab terveks, enne kui ta tööle läheb.
Asjal on ka teine pool, mida ei ole niivõrd arutatud võib-olla kolme erakonna vahel. On üks idee, mis pärineb sotsiaalpartneritelt ehk tööandjatelt ja ametiühingutelt ja mida sotsiaaldemokraadid palavalt toetavad.
Need kulud, mida nüüd tööandja hakkab tegema, et tal ei oleks vaja neid päevi maksta, need kulud ei peaks olema erisoodustuse all. Lihtne näide - gripivastane vaktsineerimine, mis ravikindlustuse kulude alla ei kuulu ja mis igaüks ise teeb. Kui ettevõte selle oma töötajatele korraldab, et inimesed grippi ei haigestuks, siis see ei ole mingil juhul erisoodustus, mis täna ta kahjuks seaduse järgi on.
See ei ole mõistlik kulutus, seda tuleb lugeda samasuguseks investeeringuks nagu muud investeeringud. Kui tööandja investeerib oma töötajate tervise huvides, siis seda riik erisoodustusega karistama ei pea.
Oleme sellel teemal aastate jooksul esitanud mitu eelnõud ja nüüd on loomulik, kui see asi uuesti päevakorrale kerkib.
Asjal on veel üks moment. Ma loodan, et pärast pikki ponnistusi nüüd siiski eelmisel sügisel valitsuse poolt heaks kiidetud tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse loomine Eestis saab teoks.
Kui see saab teoks, siis maksemäär hakkab sõltuma töötingimustest ja maksab selle tööandja. Siis on loomulik, et vaadatakse uuesti läbi ka sotsiaalmaksu ravikindlustuse osamäär, mis täna on 13 protsenti.
Kuna täna need kulud katab kõik haigekassa, ravikindlustus, siis tulevikus hakkab neid kulusid katma tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustus. Siis peaks hoolega läbi mõtlema, et kellele ja kui palju seda ravikindlustuse maksemäära vähendada.
See on kindlasti järgmise paari aasta debatikoht. Kontseptsioon on heaks kiidetud, eelnõu peaks sellel aastal valmima.
Kas töötajate sportimiskulude erisoodustusmaksust loobumist pole kaalutud, see on ju ka otseselt seotud tervisega?
Meie oleme selle poolt, siin on alati toodud väga palju vastuväiteid. Alati tuuakse näiteks, et tööandja läheb oma jahiga ise purjetama ja siis firma katab kulud ja siis tuleb välja, et tegemist ei ole erisoodustusega. Tõesti, seda ei saa mõistlikuks lugeda. Nii et ka siin saab tegelikult mõistliku piiri minu meelest panna ja tegelikult on see samasugune investeering inimeste tervisesse nagu gripivastane vaktsineerimine.
Mujal maailmas, ma olen väga mitmete inimestega, kus seda kasutatakse, sel teemal rääkinud, ja nende väide on, et tegelikult haigena tööl käimise arv sellest ei ole nendes riikides suurenenud. Aga selgelt on suurendatud tööandja huvi töötingimuste vastu.
Täna on ju veel see eripära, mis on majandusraskustest ajendatud. Täna mingitpidi ravikindlustusest me teeme tegelikult sundpuhkuse või ajutise töötuskindlustuse kulutusi. Ei ole mingi ime, kui kuskil väikeettevõttes teatatakse, et parasjagu pooleks kuuks tööd ei ole ja kui teil juhtub ihu küljes mingi viga olema, on paras aeg seda ravida.
Sellise soovituse peale minnaksegi ravile ja palka ei saada ja sissetulek on kuidagi teistmoodi inimesele tagatud. Aga see on pigem majanduslanguse perioodi omapära. Ka sellist laadi mitte kõige õigema tegevuse vastu huvi kaoks ära.
Ma ei usu hästi, et see palju suureneks. Ka täna tegelikult on oht, et seda tehakse, täpselt sama suur kui ka siis. On selge, et inimestel, kes perioodiliselt haigestuvad krooniliste haiguste tõttu, on tööturul raskem olla.