Laste tervisehädad saavad alguse koolist

Pole saladus, et õigel ajal avastatud tervisehädadega on kergem toime tulla kui juba süvenenud haigustega. Seetõttu on väga oluline jälgida lapsi varakult nii kodus kui ka koolis, aga eriti treeningutel, kus organism saab sageli üsna suure koormuse. Praegune süsteem seda praegu kuigi edukalt ei võimalda.

Toimetusele on teada juhtum, kus kahekümnendates aastates noorel naisel avastati kaugelearenenud seljakõverus, mis pani ta pikaks ajaks suurtes valudes vaevlema. Neiu ise kahtlustab, et kõverus süvenes sõna otseses mõttes ühekülgset tennisetrenni tehes. Paraku ei märganud seda aastate jooksul ei kooliarst, kes siis oli koolis veel täitsa olemas, ega ka treener.

Sihtasutuse Tallinna Koolitervishoid juht Kädi Lepp tõdes, et mõned näitajad on õpilastel viimastel aastatel tõesti halvenenud. «Võib öelda, et silmanägemine on mõnevõrra halvenenud ja rühihäired sagenenud, samuti on kasvanud ülekaaluliste laste arv,» rääkis ta.

2010. aasta septembrist on koolitervishoid vaid õdede peal. Peale muude ülesannete, mis laste tervisega seotud, teevad kooliõed I, III, VII ja XI klassi õpilastele ennetavaid tervisekontrolle, et teatud sümptomite avastamisel või kahtluste korral suunata nad edasi kas perearsti või mõne teise spetsialisti juurde.

Õdede tööaeg koolis oleneb õpilaste arvust. Probleemiks ongi see, et väikestes koolides on õde kohal vaid mõnel päeval nädalas.

Kui rääkida kogu Eestist, siis on olemas ka selliseid koole, kus kooliõde käib kohal vaid kord või paar kuus. Sel juhul ei saa õpilase ja kooliõe vahel tekkida usalduslikku vahekorda ja võib juhtuda, et kooliõde ei saa õpilase tervise kohta täielikku teavet.

Lepa sõnul esineb probleeme laste terviseandmete vahetamisega. Kooliõde ei saa vajalikku terviseinfot ei perearstilt ega lapsevanemalt. Tallinna Koolitervishoid on kasutusele võtnud e-koolitervishoiu programmi, et üldise tervise infosüsteemi (TIS) kaudu saaks perearstidega andmeid vahetada.

«Praegu edastame meie küll õpilaste terviseandmed süsteemi, kuid vastu saame andmeid vähe,» kurtis Lepp.

Eraldi mureks on koolimeedikutel lapsevanemate leige suhtumine õpilaste eluviisi ja kooliõe või siis perearsti antud soovituste eiramine. Sageli tulevad lapsed kooli hommikusöögita, nende tegevuse üle puudub järelevalve, neil on palju sotsiaalseid probleeme ning mõnikord polegi lapsel ühtki täiskasvanut abiks lahenduste leidmisel.

Muu ennetuse käigus tegeleb koolitervishoid ka üha sagenevate rühihäirete vähendamisele suunatud tegevustega. «Õpetame lastele spetsiaalseid harjutusi, nõustame neid vajalike ennetuste osas ja kui vaja, suuname edasi spetsialisti juurde,» sõnas Lepp.

Perearst Eero Merilind rõhutas, et laste ja noorukite tervise jälgimine on meeskonnatöö ning sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest varakult avastatud terviserikkeid on võimalik ravida. Selleks peavad lapsevanemad tegema koostööd nii kooliõdede kui ka perearstide ja -õdedega.

«Emadel-isadel tuleks kuulata lapsi ning nende muredele tähelepanu pöörata. Sageli annavad infot lapse tervise kohta ka õpetajad ja laste sõbrad,» lausus Merilind.

Regulaarsed laste tervise ülevaatused toimuvad perearstikeskuses alates sünnist kuni kooli minekuni igal aastal ning koolilastel II, V ja IX klassis.