Inimese kehas on loendamatul hulgal baktereid, ka suus leidub neid rohkelt. Saksa teadlased loodavad just süljes leiduvate mikroobide uurimise abil saada uusi teadmisi inimese põlvnemise, toitumise ning tervist mõjutavate faktorite kohta.
Sülg on teadlastele väärtuslik uurimismaterjal
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
27. veebruar 2009, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mark Stoneking Leipzigi Max Plancki instituudist rääkis Reutersile antud telefoniintervjuus, et süljes leiduvates bakterites võib inimpopulatsioonide kohta olla isegi rohkem infot kui DNAs.
Stonekingi juhtimisel tehtud uuringu käigus võtsid teadlased süljeproove 120-lt Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Lääne-Euroopast, Aafrikast ning Aasiast pärit tervelt inimeselt.
Ettearvatavalt selgus, et bakterimaailm inimese süljes on väga mitmekesine.
Üllatav tulemus oli aga see, et erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit süljeproovide vahel ei ole suuri variatsioone.
«Sülje mikroobikooslus üle maailma suurel määral ei erine. Võttes arvesse erinevusi toitumises ja teistes kultuurilistes faktorites, mis võivad sülje mikroobikooslust mõjutada, tundub see üllatav,» lausus Stoneking.
Teadlased loodavad, et muu hulgas annavad tulemused olulist taustainfot järgmistele uuringutele, mis käsitlevad toitumise, kultuuriliste eripärade ning haiguste mõjul tekkinud muutusi sülje mikroobikoosluses.