Spordi suurvõistlused toovad telerite ette arvukalt kaasaelajaid, ent palju on nende seas inimesi, kes ka ise sporti teevad? Selgub, et Eestis teeb tervisesporti ligi kolmandik elanikkonnast.
Tervisesporti teeb iga kolmas inimene
28. juuni 2012, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel tegeleb Eestis vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest, 41 protsenti meestest ja 31 protsenti naistest, kirjutati statistikaameti blogis.
Kõige enam on tervisesportijaid kõrgharidusega inimeste seas. Vabal ajal sportis 45 protsenti kõrghariduse ning 32 protsenti kesk- ja põhiharidusega inimestest.
Seega võib väita, et haridus on seotud ka rahvatervisega. Kõrgema haridusega inimeste seas on rohkem spordiga tegelejaid.
Kõige aktiivsemad sportijad on noored, vanuse kasvades väheneb ka harrastajate arv. Kui 10–14-aastastest tegeleb spordiga 71 protsenti ja 15–24-aastastest 60 protsenti, siis 25–44-aastastest 45 protsenti, 45–64-aastastest neljandik ning üle 65-aastastest vaid kümnendik.
Veel tuleb ilmsiks tõsiasi, et kõrgharidusega inimesed säilitavad sportliku eluviisi ka vanemas eas. Kui keskharidusega 45–64-aastastest tegeleb spordiga 19 protsenti, siis sama vanuserühma kõrgharidusega inimestest 41 protsenti.
Üle 65-aastaste sportijate seas on 12 protsenti kesk- ja 18 protsenti kõrgharidusega.
Põhi- või madalama haridusega 45-aastaste ja vanemate seas on spordiharrastajaid alla 4 protsenti.
Üks kuni kaks korda nädalas teeb sporti 59 protsenti ning kolm või enam korda nädalas 41 protsenti tervisesportlastest. Kõige rohkem on harrastajate seas neid, kes tegelevad spordiga tavaliselt kaks korda nädalas (127 000 inimest).
Meesharrastajate seas on väga aktiivseid sportijaid (treenib kolm või enam korda nädalas) 43 protsenti ja naiste seas 38 protsenti.
Noori ja vanu omavahel võrreldes tuleb aga tõdeda, et meeste spordiga tegelemise intensiivsus vanusega pigem langeb ja naistel tõuseb. Kui 25-aastaseks saamiseni tegeleb aktiivselt spordiga (üks kuni kaks korda nädalas) 49 protsenti meestest, siis üle 45-aastaste meeste seas langeb see näitaja 42 protsendile.
Naiste puhul tõuseb aga vastavalt 40 protsendilt nooremate seas 42 protsendile vanemas eas.
57 protsenti mehi ja 64 protsenti naisi spordivad ilma üheski spordiklubis käimata. 35 protsenti inimesi külastab aga regulaarselt mõnda spordiklubi. 4 protsenti harrastajatest käib koguni kahes spordiklubis ja väike osa ka kolmes või enamas spordiklubis.
Spordiklubidelt kogutava statistika põhjal on Eestis kõige harrastatavamad olümpiaalad jalgpall, korvpall ja ujumine, kõige vähem harrastajaid on vigursuusatamises, jääkeeglis (curling) ja lühiraja uisutamises.
Mitteolümpiaaladest on kõige populaarsemad fitness, aeroobika ja võistlustants. Haruldasematest Eestis harrastatavatest muudest aladest tuleks mainida traielit (mootorrattavõistlus), kiirendussõitu ja mootorkelgutamist.
Aasta jooksul oli vähemalt üht spordivõistlust vaatamas käinud üle 370 000 inimese. Hinnanguliselt külastatakse Eestis spordivõistlusi aastas kokku üle kahe miljoni korra. Seega on spordivõistluse toimumine nii spordi- kui ka majandussündmus.
Neist, kes ei saa või ei taha spordiga rohkem tegeleda, tõi 38 protsenti põhjuseks oma puude või tervisliku seisundi. 33 protsenti väitis, et sport ei huvita neid ja 13 protsenti, et neil ei ole selleks aega.
Lisaks toodi põhjustena veel välja, et elukoha läheduses ei ole sobivat asutust, piletihinnad on liiga kõrged jne.
Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Küsimustik sisaldas küsimusi ka 10-aastaste ja vanemate elanike sporditegevuste kohta viimase 12 kuu jooksul.