Kuidas suvekuumus üle elada

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karastav suplus kulub kuumal ajal ära.
Karastav suplus kulub kuumal ajal ära. Foto: Raigo Pajula

Järgmist kuumalainet oodates tuletame meelde, kuidas see tervena üle elada.
 


25-kraadiste ja soojemate ilmadega tuleb ettevaatlik olla eelkõige kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel, kuid kuumus ohustab ka kuni nelja-aastasi lapsi ja üle 65-aastasi täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi.

Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes tuleb teha rasket kehalist tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ja tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu, päikesepõletusi ja muid raskeid tervisehäireid.

Kuumarabandus

Kui kehatemperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda, on tõenäoliselt tegu kuumarabandusega. Kehatemperatuur võib 10–15 minutiga tõusta 41 kraadile või kõrgemale. Kuumarabandus võib põhjustada isegi surma või püsiva puude, kui kiiresti esmaabi ei anta.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla kõrge kehatemperatuur (üle 39 °C), punane, kuum ja kuiv nahk, kiirenenud pulss, tuikav peavalu, peapööritus, iiveldus ning koguni meeltesegadus või teadvusetus.

Kui ilmnevad kuumarabanduse nähud, tuleks kohe kutsuda kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks aga kuumarabanduse ohver toimetada jahedasse varjulisse paika ja püüda teda kiiresti jahutada, kasutades selleks ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid. Näiteks võib viia inimese jaheda duši alla, pritsida aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud märgade rättidega, võimalusel levitada jahedamat õhku ventilaatori või konditsioneeri abil. Aeg-ajalt tuleks mõõta kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätkata tema jahutamist, kuni kehasoojus langeb vähemalt alla 39 kraadi.

Kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25-kraadise kuumusega, 30 kraadi õhusooja toob juba märkimisväärselt tööd juurde, eriti südamehaigete tõttu.

Siesta tõuseb ausse

Südamearst professor Margus Viigimaa teab, et suur kuumus teeb elu raskeks inimestel, kel on kõrge vererõhk või südame rütmihäired. Kuna kuumus paneb higistama, viib see kehast välja mineraale ja see võib saada saatuslikuks. Südamepuudulikkuse korral võib asi vahel päris hulluks minna.

Palava ilmaga ei soovita tohter neil, kel südamega mingi probleem, füüsilist tööd teha, küll aga pidada lõunamaa inimeste kombel keset päeva siestat. Vedelikukaotus tuleks joomisega tasa teha, samas ei soovita Viigimaa südamepuudulikkuse korral veega liialdada, sest ülejoomine võib omakorda tekitada turseid ja südamele lisakoormust. Terveid inimesi see hoiatus ei puuduta – nemad peavad ülekuumenemise vältimiseks igal juhul palju jooma.

Kodus voodis lamada professor ei soovita, sest südamele on vaja anda kogu aeg parasjagu koormust. «Kui pärast õues käimist ja toimetamist on inimesel hea enesetunne ja südametöö ei kiirene, siis on kõik hästi, aga tavaliselt kiputakse üle pingutama,» lausus ta.

Suvekuumast külma vette sukeldumist Viigimaa haigetele ei soovita, näiteks võib kuumast äkki külma hüpates vererõhk tõusta mõnel juhul tasemeni 250, mis on juba ohtlik. Tervetele on aga ka külmas vees suplemine väga hea treening veresoontele ja nemad võivad seda teha igal ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles