Euroopa Komisjon: 10 aastaga pole uimastiprobleem vähenenud

Aruandest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on uimastipoliitika maailmas arenenud ja seda eelkõige riiklikul tasandil.

Suurendatud on jõupingutusi uimastitarvitajate aitamiseks ja karmistatud on uimastitega kaubitsejate vastu suunatud tegevuspõhimõtteid, kuid nähtavat edu on saavutatud vähe.

Laiemalt võttes on olukord teatavates jõukamates riikides veidi paranenud, kuid ülejäänutes halvenenud. Mõnes riigis, sealhulgas mitmes suures arengu- või siirderiigis, halvenes olukord järsult ja oluliselt.

Teisisõnu paistab ülemaailmne uimastiprobleem olevat enam vähem samas seisus kui 1998. aastal. Pigem on olukord muutunud veelgi keerukamaks: enamikus lääneriikides on uimastite hinnad alates 1998. aastast 10–30 protsenti langenud, seda hoolimata näiteks teatavatel turgudel kokaiini või heroiiniga kaubitsejatele mõistetavate karistuste karmistumisest.

Samas puuduvad tõendid uimastite kättesaadavuse halvenemise kohta. Kanepi kasutamine on saanud noorte elu «loomulikuks» osaks paljudes lääneriikides, kuni 50 protsenti pärast 1980. aastat sündinutest on seda uimastit vähemalt proovinud.

Enamik neist aga ei jätka aine kasutamist pärast varase täiskasvanuea saabumist. Uurimuses leiti ka, et uimastite tootmise vastane eripoliitika võib mõjutada piirkondi, kus uimasteid toodetakse.

Näiteks on viimase kümne aasta jooksul kokaiinitootmine liikunud Peruust ja Boliiviast Colombiasse. Siiski on vähe tõendeid selle kohta, et kontrollimeetmetega oleks võimalik vähendada tootmist kogu maailmas.

Nimetatud aruande avaldamine toimub üheaegselt sel nädalal Viinis toimuva kõrgetasemelise kohtumisega, mis on osa ÜRO uimastikomisjoni iga-aastasest istungjärgust.

Ministrid tervest maailmast hindavad ÜRO peaassamblee uimasteid käsitleval eriistungjärgul 1998. aastal vastu võetud ülemaailmset uimastiprobleemi käsitleva poliitilise deklaratsiooni rakendamist. (Deklaratsiooni eesmärk oli vähendada rahvusvahelise koostöö ja uimastitega varustamise valdkonnas võetavate meetmete abil 2008. aastaks märkimisväärselt ülemaailmset ebaseaduslike uimastite probleemi.)

Sel nädalal on kavas teha nimetatud hindamisel põhinev ja ajavahemikku 2009–2019 käsitlev uus poliitiline deklaratsioon.

Euroopa Komisjoni asepresident, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste eest
vastutav volinik Jacques Barrot ütles, et «uurimuse tulemused näitavad, et sel nädalal Viinis vastuvõetavas poliitilises deklaratsioonis ei tuleks lihtsalt korrata 10
aasta eest seatud eesmärke, vaid vältida poliitilist retoorikat ja käsitleda probleeme sellist tõenditel põhinevat lähenemisviisi kasutades, mis võimaldab meil võtta õppust saadud kogemustest».

Uurimuse abil püüti muu hulgas pakkuda reaalseid hinnanguid ebaseaduslike uimastite turu kogusuuruse kohta aastase tulu põhjal. Tulemuste põhjal võib väita, et selliseid üldhinnanguid on väga raske anda peamiselt seetõttu, et uimastite tootmist, tarbimist ja kaubandust käsitlevad usaldusväärsed andmed puuduvad suures osas maailmast.

Siiski on uurimuses koostatud hinnangud näiteks Lääne-Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Okeaania kanepi-, kokaiini- ja heroiinituru kohta. Kõige usaldusväärsem hinnang (2005. aastal) nende kolme regiooni kanepituru tulude kohta on 70 miljardit eurot, mis on umbes poole väiksem ÜRO kuritegevuse ja narkomaania vastu võitlemise keskuse hinnangust (ligikaudu 125 miljardit eurot).

Oluline avastus on tõsiasi, et teatavates riikides ikka veel vastuoluline kahjulike tagajärgede vähendamise poliitika omandab suuremat tähtsust üha enamas ülejäänud riigis, kes näevad seda tõhusa vahendina uimastitega seotud haiguste, sotsiaalse ebakindluse ja suremuse vähendamiseks.

Uurimust käsitlev aruanne tehakse kättesaadavaks ÜRO uimastikomisjoni iga-aastase istungjärgu raames toimuval kõrgetasemelisel kohtumisel ja seda esitlesid täna kell 14.00 ELi delegatsioonis Viinis toimunud pressikonverentsil Lars-Erik Lundin (ELi delegatsiooni juht Viinis) ja professor Peter Reuter (uurimuse autor).

Aruanne on kättesaadav internetis.