Tuntumatele haigekassa lepinguta töötavatele eratervishoiuasutustele oli mullune aasta valdavalt edukas. Kasumisse jäid ka äsja tegutsemist alustanud ja kriisiaastail kahjumit kandnud ettevõtted, kirjutab mu.ee.
Haigekassa lepinguta eratervishoid on kasumis
24. august 2012, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Qvalitas Arstikeskus, Eesti suurim töötervishoiu- ja erakliinik, suurendas mullu kasumit ligi kaks korda ja saavutas kasumiks 227 035 eurot. Käive kasvas 22 protsenti, olles 2,6 miljonit eurot. «Kvaliteetse eratervishoiuteenuse potentsiaal on Eestis näiteks Põhjamaadega võrreldes ilmatu suur,» märkis Qvalitas Arstikeskuse juhatuse esimees Tõnu Velt.
Veldi sõnul on nad turupositsiooni hoidmiseks palju tööd teinud ning investeerinud nii inimestesse, tehnoloogiasse kui ka uute keskuste avamisse.
Kriisieelsete aastate tulemini ei küündinud mullu veel Tartus asuv plastikakirurgiahaigla Clinica, mille suurim omanik on Peep Pree. 2011. aasta kasum oli 71 821 eurot, 2008. aastal 107 609 eurot. 2009. aastal oli kliinik kahjumis. Võrreldes 2010. aastaga kasvas esteetilise kirurgia müügitulu 80 protsenti.
Uutest firmadest kasvatas Marianne ja Raul Niinele kuuluv Dermatoonkoloogia Kliinik Tallinnas esimesel täistegevusaastal kasumi 101 960 eurole. Müügitulu oli mullu 347 392 eurot ehk kaks korda enm kui esimesel aastal. Dividende määrati 20 000 eurot.
Hästi läks ka teisel värskelt alustanud erakliinikul, naistearst Marek Šoisile kuuluval osaühingul Loote Ultraheliskriining, mis lõpetas esimese tegutsemisaasta sümboolse kasumiga.
Majandusaasta kasum oli 209 eurot, müügitulu 141 972 eurot. Šoisi sõnul külastas tema kliinikut möödunud aastal 1663 patsienti, mis on 70 protsenti kliiniku võimsusest. Temagi jäi eelmise aasta tulemusega rahule.
«Kuna ultrahelikeskusel on kasutada suhteliselt kallis aparaat, siis me mullu kasumit ei teeninud. Samas ei jäänud eelmisesse aastasse ka maksmata võlgu,» selgitas ta.
Šoisi sõnul on ettevõte investeerinud oma teenuse kvaliteedi parandamisse ja lisateenuste valiku suurendamisse. Haigekassa lepingut Šois ei taotlenudki, kuna haigekassa praegu pakutavate hindadega ei oleks tema firma välja tulnud. «Mida väiksem on tervishoiuasutus, seda kallim on tema teenuse hind,» sõnas ta.