Streik teeb ärevaks nii haiglajuhid kui patsiendid

Eile Põhja-Eesti regionaalhaiglasse arsti vastuvõtule läinud pensionärid Urve ja Enn Särg usuvad, et raha vajaksid Eestis juurde haiglaõed, hooldajad ning kindlasti ka pensionärid, arstid teenivad nende sõnul niigi piisavalt.

FOTO: Mihkel Maripuu

 1. oktoobril algav tervishoiutöötajate streik tekitab segadust ka meedikute endi keskel, patsiendid kardavad aga ravijärjekordade pikenemist.

Abikaasa käevangus Põhja-Eesti regionaalhaiglasse järjekordsele arsti vastuvõtule läinud Urve Särg imestas, miks on meedikud lubanud nii pikalt streikida, ja arvas, et ehk oleks saanud endast märku anda ka ühe päevaga.

«Arutasime kodus abikaasaga, et palju need arstid siis palka saavad. Meie teada peaks nad päris hästi teenima,» leidis naine. «Teine lugu on õdede ja hooldajatega, kellele peaks tõesti rohkem maksma.» Abikaasa Enn arvas palganõudmiste kohta, et palka tahaks juurde kõik, eriti oleks raha juurde vaja aga pensionäridel.

Koolitusteks napib aega

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse liikme professor Sergei Nazarenko sõnul selgub streigi korralduslik pool lähipäevil. «Eks me peame mõtlema, kuidas inimestele teatada ja kuidas tööseisak patsientidele kõige valutumalt mööduks.»

Mehe sõnul pole PERH kaadri suhtes kõige halvemas olukorras, kuid lahkuvad nii arstid kui õed. «Oleme suutnud tööd normaalselt korraldada, kuid see nõuab pingutusi,» selgitas ta. «Kõige enam kannatab selle all arstide võimalus ennast erialaselt täiendada, kolleegidega nõu pidada ja uut infot hankida, sest aega lihtsalt ei jätku. See on aga asi, mis avalikkusele silma ei paista.»

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa teatas, et vastuvõtule registreerunud patsientide teavitamist ja uute aegade määramist korraldab iga haigla juhtkond ise. «Kohtume haiglate liiduga lähiajal ja arutame kõiki streigiga seonduvaid üksikasju,» rääkis Rehemaa.

«Haiglas viibivate haigete ravi ei katkestata – peatada võidakse uute haigete vastuvõtt ja ära võivad jääda plaanilised lõikused,» lisas ta. «Kui ravi edasilükkamine või selle andmata jätmine ohustab patsiendi elu või tervist, on tegemist erakorralise arstiabiga, mida kindlasti antakse.»

Streigi kestus sõltub sellest, kas sotsiaalminister nõustub koos tööandjatega tervishoiutöötajate nõudmisi arutama ja missugused tulemused läbirääkimistel on. «Arstide ja õdede töö- ja palgatingimuste parandamiseks vajaliku raha eraldamise otsustab riik ja küüniline on lükata kogu vastutus haiglajuhtide kaela,» lausus Rehemaa. «Läbirääkimised on kompromisside kunst. Ei saa nõustuda väitega, et meie taotlused on ebareaalsed.»

Streik innustab läbi rääkima

Tema sõnul soovivad arstid esimeses etapis tunnipalga alammääraks 8,60 eurot. Protsentuaalselt on selline palgatõus õdede ja hooldajate omast üle kahe korra väiksem. «Meie eesmärk, mida loodetavasti mõistavad ka patsiendid, on säilitada Eestis arstiabi saamise võimalus ka tulevikus,» lisas Rehemaa.

Tartu Ülikooli kliinikumis streigivad peale arstide ka õed, kinnitas Tartu arstide liidu eestseisuse esimees Vivika Adamson. Kuna koosolekud  alles algavad, ei osanud ta öelda, kas streigist kavatseb osa võtta kogu meditsiinipersonal või on ka streigist hoidujaid.

Kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taela sõnul on patsiendid pärast streigiotsuse teatavaks saamist juba ka helistanud ning huvi tundnud, mis nende visiidist sel päeval saab. «Ootame ära, kuni läbirääkimised lõpevad,» vastas ta.

Haiglate liitu juhtiv Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et streik on kriisiolukord ja haiglate juhid peavad sellega toime tulema. «Eks meie peame tagama, et streik oleks korrektselt läbi viidud ja patsiendid ei kannataks,» nentis ta. «Mina küll praegu ei näe, et streigi korraldajate kõiki nõudmisi kohe võimalik täita oleks, aga eks streik selleks välja kuulutataksegi, et hakkaksid uued läbirääkimised.»

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul streikijaile palka ei maksta. Streigi maksumus sõltub tema sõnul mitmest tegurist ning seda ei ole võimalik praegu hinnata. «Olulisem on meie hinnangul mitterahaline mõju, mis väljendub patsientide jaoks saamata jäänud ravis plaaniliste tegevuste edasi lükkumise tõttu ja järjekordade pikenemises,» sõnas ametnik.

Streigi kava

•    1. oktoobrist jäävad Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) polikliinikutes plaanilised vastuvõtud ära.

•    Tallinna lastehaigla ja TÜK lastekliinik töötavad. Erandina võetakse vastu alla 18-aastased lapsed, rasedad ja onkoloogilist ravi saavad haiged.

•    8. oktoobrist ühineb streigiga Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare ambulatoorne arstiabi.

•    Maksimaalselt võib peatuda kogu plaanilise arstiabi andmine Eesti suuremates linnades.

Allikas: Eesti Arstide Liit, Postimees