Maksuameti andmed arstide tulude kohta näitavad arstkonna enda sees hiiglaslikke kääre – tavalistest arstidest kuni tippspetsialistideni, kelle sissetulekute ja eluolu kohta võib öelda lihtsalt «miljonärid».
Tipparsti teenistus algab 7500 eurost kuus
2. oktoober 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis oli eelmisel aastal 212 arsti, kelle kuuteenistus algas 7500 eurost, 157 arsti, kelle kuuteenistus jäi vahemikku 6500–7500 eurot, ning 429 arsti, kelle kuine tulu oli vahemikus 4500–5500 eurot. Kokkuvõttes, umbes poolte ehk üle 1600 Eestis praktiseeriva arsti kuutulu algab 3500 eurost ja eespool toodud näidete põhjal on see osal veel mitu korda suurem.
Need on andmed maksu- ja tolliametist ning kehtivad eelmise aasta kohta. Oluline on tähele panna, et need arvud ei sisalda ainult palka, vaid siin on kokku liidetud palgatulu, ettevõtlustulu (dividendid) ning ka välismaal teenitud ja Eestisse deklareeritud sissetulek. Kusjuures palgatulu puhul tuleb maha arvestada tulumaks, dividendi puhul on maksuamet aga kasutanud netosummat. Keeruline arvestus seega ja nii ei saa täpselt öelda, kui palju arstid puhtalt kätte saavad, kuid summad on igal juhul suured.
Suured palgakäärid
Õdedel on palgad loomulikult väiksemad, kuid ka siin võib öelda, et Eestis on vähemalt 1300 õde, kelle kuu tulu jääb vahemikku 2000–4000 eurot, ja sadakond õde, kelle tulu on juba rohkem kui 4000 eurot kuus. Suurema osa õdede kuutulu jääb vahemikku 1000–2000 eurot.
Õdede ja arstide suurim erinevus tuleb välja just selles, et enamik õdesid koondub tulusaajate keskele ning vahed õdede seas on pisemad. Arstidel on käärid teenistuses juba väga suured.
Keskmist arsti oma keskmise teenistusega ei ole olemas. Tegelikult näitab see kaudselt ka seda, kui keeruline on praeguse streigi ja palganõudmise taustal leida kogu arstkonnale sobivat lahendust.
Kui palju mõjutab näiteks küsitud palgatõus neid ligi tuhatkonda arsti, kelle igakuine tulu algab juba praegu 6000 eurost? Ilmselt suhteliselt vähe.
Maksuameti esitatud arvud on loomulikult üldistus, ühegi konkreetse arsti või ametikohaga neid siduda ei saa. «Analüüs ei sisalda maksusaladusega seotud andmeid. Ühegi konkreetse meditsiinitöötaja andmeid ei ole maksu- ja tolliamet kellelegi väljastanud ning ka ei väljasta,» kinnitab ka maksu- ja tolliameti pressiesindaja.
Edukad ja reaarstid
Kaudselt annavad need sissetulekud aga siiski laiema pildi Eesti arstide eluolu ja töö kohta. Võib öelda, et Eestis on paar tuhat arsti, kelle kohta käib kirjeldus: aktiivne ja ettevõtlik. Peale palgatöö on enamikul neist ilmselt ka lisasissetulekud: erapraksis või osakoormus välismaal.
Nende kohal omakorda kõrgub vähemalt paarsada tippude tippu, need on suurhaiglate spetsialistid, aktiivsed ja edukad eraettevõtjad. Kui nad käivad ka välismaal, siis mitte enam (ainult) raha pärast, vaid juba seetõttu, et nad on omal alal nii head, et neid kutsutakse spetsiaalselt.
Selliste edukate ja aktiivsete kõrval on aga ka vähem teenivaid arste. Võib-olla on nende seas rohkem vanemaid ja pensionieelseid, kel pole huvi või oskust avada erapraksist ja kes ei käi välismaal tööl. Võib-olla on nende seas rohkem väiksemate maakonnahaiglate arste, võib-olla rohkem ka näiteks Ida-Virumaa arste, keda takistab edasi liikumast kehv keeleoskus, või ka noori, arstiabisid ja residente, kes pole veel jõudnud endale erapraksist ja välismaist tööotsa tekitada.
Kui esimene, see edukate ja aktiivsete arstide grupp, on palgaläbirääkimiste ja streiginõudmiste suhtes tundetum, siis teises arstide grupis ollakse palkadest ja nõudmistest kindlasti rohkem huvitatud.