Mida arstid valitsuselt ja haiglate liidult ikkagi taotlevad?

Tartu Ülikooli kliinikumis jäi ära osa ambulatoorsetest vastuvõttudest. Ka naistekliinikumi koridor oli tavapärasest tühjem.

FOTO: Sille Annuk

Aasta tagasi esitas arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit vabariigi valitsusele ja haiglate liidule mahuka kollektiivlepingu projekti, mis peaks reguleerima kõigi Eesti Vabariigis töötavate arstide, õdede ja hooldajate töö- ja puhkeaega, tasusid, hüvitisi jm tööga seonduvat.

Selle nädala algul on arstide liidust kostnud uusi, täpsustatud nõudmisi, mis võiks ehk streigi lõppemiseni viia. Need hõlmavad juba väga laia teemaderingi, millest osa eeldavad hoopis laiemat (maksu)poliitilist kokkulepet, kui meditsiinitöötajate kutseliidud saaksid sõlmida. Konkreetselt kollektiivlepingust, mille arutamiseks soovivad streikijad tööandjaga uuesti laua taha istuda, on neis nõudmistes vaid kaks punkti.

Töötasusoovina oli aastatagustes nõudmistes esitatud arstide ja hambaarstide miinimumtunnitasu tõus 2014. aastaks seniselt 7,16 eurolt 12 eurole, õdedel ja ämmaemandatel 3,83 eurolt 7,70 eurole ning hooldustöötajatel 2,11 eurolt 4,2 eurole. Protsentides tähendab see arstidele ligi 70-protsendilist palgatõusu ning õdedele ja hooldajatele senise palga kahekordistumist.

Kollektiivlepingu projektis sooviti nn 13. palka, vähemalt 35-päevast puhkust, 50–100-protsendiseid lisatasusid seoses valvete, asendamiste, lisatööde, öise, nädalavahetuste ja riigipühade ajal tehtud töötundide eest, kuni viiekuulist tasulist lisapuhkust iga viie aasta järel õppe- ja teadustöö tegemiseks ning välismaal stažeerimiseks.

Kui kutseliidud septembri algul streigist esimest korda teatasid, olid nõudmised muutunud. Töötasude puhul kõneldi esimese aasta palgatõusust, mis oleks arstidel 20 ja teistel 40 protsenti. Kõneisikud nimetasid küll, et see oleks alles palgatõusu algus, kuid suuremaid konkreetseid arve avalikkuses valjult ei nimetatud.

Samas oli lisandunud üldisem nõudmine töökoormust vähendada, määrates täpsemalt, kui palju patsiente ühel arstil, õel või hooldajal päevas olla võiks. Samas hakati rääkima ka meditsiinitöötajate vajadusest töötada kuni topeltkoormusega. Neid nõudmisi on veel võimalik tülialuse kollektiivlepingu projektiga seostada.

Samas esitati nõue meditsiinitöötajate Eestist lahkumise ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamiseks.

Nõudmised streigi alguses

•    Kehtestada selged reeglid töökoormuse arvestamiseks (töömahu määramine, mida saab maksimaalselt nõuda 1,0 ametikoha juures ning tegelikkusele vastav ületunnitöö arvestamine ja tasustamine vastavalt kollektiivlepingule).

•    Tagada arst-residentidele 40-tunnine tasustatud töönädal.

•    Haiglavõrgu arengukavas määrata kindlaks, missuguses mahus ja milline eriarstiabi jääb kindlasti alles üldhaiglates ning kuidas riik tagab selle mahu säilimise.

•    Arstiabi kättesaadavuse parandamine (viia ambulatoorse eriarstiabi järjekordade pikkuse ülempiir tagasi neljale nädalale, taastada hambaravihüvitis patsientidele, tagada kindlustamata isikutele perearstiabi, rahastades seda riigieelarvest).

•    Haigekassa 2013. aasta eelarve suurendamiseks katta haiglate kapitalikulud riigieelarvest, kasutada haigekassa jaotamata kasumit maksimaalses seadusega lubatud mahus.

•    Tõsta tunnipalga alammäärasid ehk võtame vastu ausa pakkumise, mis arvestab tõesti kõiki rahalisi võimalusi.

Allikas: PM