18 levinuimat mürktaime, mida igal Eesti elanikul teada tasub

«Ohtlike taimedega võime kohtuda iga päev metsas, aias või pargis, aga ka siseruumides. Eestis kasvab looduslikult umbes 100 liiki rohkem või vähem mürgist taime. Mürgistuste vältimiseks on parim viis nende tundmaõppimine,» rääkis botaanik Urmas Laansoo. «Ellujäämiseks on oluline eristada surmavalt mürgist maikellukest populaarsest karulaugust või mürkputke talle väliselt sarnasest petersellist,» lisas Laansoo.

Harilik mürkputk

Harilik mürkputk on üks põhjapoolkera mürgisemaid taimi. Risoom ja juured on mürgiseimad osad, eriti kevadel. Värsked taimeosad lõhnavad nagu seller ning risoom maitseb magusalt, mistõttu on seda segi aetud selleri, pastinaagi ja peterselliga. Mürkputk on väga mürgine ka kuivatatult. Kuna see kasvab kevadel teistest taimedest kiiremini, tõmbab see endale tähelepanu ning kevadel esineb seetõttu ka loomadel mürgistusi.

Mürgistusnähtudeks on algul kõrvetav-kriipiv tunne suus, seejärel peapööritus. Nahk kahvatub, pulss kiireneb ning järgneb oksendamine ja kõhulahtisus. Hingamine kiireneb, tekivad janu ja krambid, mille ajal võib teadvus kaduda. Kehatemperatuur võib samuti langeda. Inimene sureb mõne tunniga hingamiselundite halvatuse pärast. Kurva lõpu ennetamiseks tuleb kiirelt pöörduda arsti juurde ning anda kannatanule südame töö soodustamiseks kohvi. Valmis tuleb olla ka kunstliku hingamise tegemiseks.

Täpiline surmaputk

Nagu nimigi ütleb, on täpiline surmaputk surmav – seda värskena või äsja kuivatatult. Eriti mürgised on seemned, õitsedes aga kogu taim. Kuivatatult küll mürgisus väheneb, aga ei kao. Mürgistuse põhjustab kümne grammi seemnete või 30 grammi lehtede söömine. Kogu taim sisaldab hingamiselundeid halvavat alkaloidi koniin. Mürgistusnähtudeks on keele halvatus, üldine halb enesetunne ja teadvuskadu. Inimese pupillid laienevad, tekib peapööritus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, külmatunne, sügelemine, nägemishäired, halvatus ja hingamishäired. Hingamiselundite halvatuse korral võib inimene ka surra.

Karuputked

Kindlasti tasub hoiduda palja käega värske taime katsumisest! Ohtlikult mürgine karuputk sisaldab furokumariine, mis muudavad naha ultraviolettkiirguse kahjustava mõju suhtes tundlikumaks. Nahale sattudes põhjustavad ained punetust, ärritust, ville, paistetust ja kudede kärbumist. Taim on vähem mürgine jaheda ja vihmase või pilves ilmaga ning ka kuivanult.

Karuputke tõrjudes tuleks kanda kaitseriietust ning ka lemmikud tuleb sellest eemal hoida. Karuputke on segi aetud selleri ja rabarberiga. Kuuldavasti on ka metsas hädal käies sellega ennast pühitud, seda kurbade tagajärgedega.

Sügislilled

Kogu sügislill on surmavalt mürgine, eriti seemned, sibulmugul ja õied. Täiskasvanu tapab 4–5 grammi, lapse 1–1,5 grammi. Peamine mürgine aine taimes on alkaloid kolhitsiin. Mürgistuse korral tekivad neelamishäired, põletav valu suus ja neelus, kõhuvalu, iiveldus, surmahirm, suurenenud urineerimine, verine kõhulahtisus, veri uriinis ja kiire pulss. Kuigi mürgistus avaldub aeglaselt, on vaja kohest arstiabi.

Sinine käoking

Kogu taim on surmavalt mürgine, eriti seemned, juured ja mugulad. See sisaldab alkaloid akonitiini. Surm saabub 1–3 tundi pärast taime söömist. Käokinga pole soovitatav kasvatada väikelastega aias. Taimemahl imendub nahale sattudes sellest läbi ja põhjustab punetust. Mürgistus avaldub minutitega.

Täiskasvanu surmab 2–4 grammi, lapse 1–2 grammi. Keha ja limaskestad muutuvad tuimaks. Teised mürgistustunnused on lihashalvatus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, nahasügelus, kuulmis- ja nägemishäired. Aeglustuvad pulss ja südametegevus ning langevad kehatemperatuur ja vererõhk. Tekivad krambid ja südametöö häired ning surm on piinarikas.

Harilik maikelluke

Taim on üleni mürgine ning eriti mürgised on marjad, seemned ja õied. Kuivatatud taimetolmu sissehingamine põhjustab aevastamist. Mürgistustunnused on iiveldamine, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus ja pulsimuutus. Raskematel juhtudel võib esineda teadvusekaotust ja surma. Kuna taimes sisalduvad ained lahustuvad vees, muudab maikellukesekimp mürgiseks ka vaasivee. 

Harilik ussilakk

Kogu taim on mürgine, kuid mürgistusi saadakse rohkem viljadest. Mürgiseimad osad on viljad, seemned ja risoom. Taimes leiduvad mürgised saponiinid nimega paristifiin ja pandoniin. Mürgistusnähud avalduvad juba paari marja söömisel ning eluohtlik kogus on paarkümmend marja. Halva maitse tõttu esineb mürgistusi harva. Lapsed peavad ussilakka sageli mustikaks. Mürgistusest annavad märku südame rütmihäired, vererõhu langus, kõhuvalu, soolekrambid, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Taimemahl nahal põhjustab põletikku. Raskema mürgistuse korral võivad esineda krambid, halvatus, südamelihase ja hingamisteede halvatus ning surm.

Salu-siumari

Kogu taim on mürgine, sisaldades alakaloide ja sapiine. Mürgiseimad on seemned, viljad ja risoom. Ebameeldiva maitse tõttu esineb raskeid mürgistusi harva. Mürgistustunnusteks on iiveldamine, oksendamine ja hingamishäired. Nahale sattunud mahlast tekib ärritus ja veritsus.

Harilik jugapuu

Kogu taim peale lihaka seemnerüü on surmavalt mürgine. See on ohtlik ka koduloomadele, kuid metsloomadel tavaliselt mürgistusi ei esine. Jugapuu mürgisteks ühenditeks on taksiin, glükosiidid ja eeterlik õli jugapuuõli. Mürgiseimad on okkad ja seemned,, aga ka koor ja puit. Surmav kogus on 50–100 grammi okkaid. Väikelastega peres on soovitatav loobuda jugapuu kasvatamisest.

Harilik kuslapuu

Hariliku kuslapuu viljad, lehed ja õied on mürgised. Tänu ebameeldivale maitsele juhtub mürgistusi harva. Taimede söömisel esineb neerude, kuseteede ja seedekulgla ärritus. Taim sisaldab mürgiseid alkaloide ja saponiine. Surmajuhtumeid on esinenud teadaolevalt vaid laborihiirtega. Mõne vilja söömine ei ole eluohtlik. Mürgistustunnused on valu seedetraktis, oksendamine ja kõhulahtisus.

Kuutõverohud

Üleni mürgise saponiine sisaldava taime mürgiseimad osad on seemned ja risoom. Mürgistustunnused on korrapäratu pulss, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, halvematel juhtudel teadvusekadu. Mürgistusjuhtumid on harvad ja eluohtlikke seisundeid pole teada.

Harilik leseleht

Üleni mürgise taime mürgiseimad osad on risoom ja viljad. Taim sisaldab glükosiide, viljad saponiine. Mürgistustunnused on peavalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu. Raskeid mürgistusi juhtub õnneks harva. 

Maavitsad

Kogu taim on mürgine, sealhulgas ka kariloomadele. Inimese tapab 200 hariliku maavitsa marja. Mürgistustunnused on iiveldus, kõhuvalu, kiirenenud pulss, peapööritus, raskematel juhtudel krambid ja teadvushäired. Viiest marjast suurema koguse sööjale tuleb anda aktiivsütt ning karmimatel juhtudel kutsuda arst.

Harilik näsiniin

Surmavalt mürgise taime mürgiseimad osad on seemned ja koor, lisaks õied, lehed, puit. Lapsele on surmav 10–12 vilja. Taimemahl põhjustab nahal põletusi, lööbeid ja ville; söömine põletust suus ja kurgus, peapööritust, peavalu, verist kõhulahtisust, oksendamist, üldist halba enesetunnet ning südamepekslemist. Suureneb süljeeritus, tekivad hingamisraskused, sisemine verejooks jne. Raskematel juhtudel esinevad nõrkus, erutusseisund, hingamishäired ja võivad esineda hallutsinatsioonid. Kannatanu vajab kiiremas korras arstiabi, aktiivsütt ja haiglasse viimist.

Soovõhk 

Värske soovõhk on mürgine ning mürgiseimad on selle küpsed viljad. Kuivatamisel või kuumutamisel mürgisus kaob. Taimes sisaldub kaltsiumoksalaat. Nahale sattunud taimemahl põhjustab ärritust ja ville. Värske taime söömine põhjustab kõrvetust ja valu. Suurenevad janu ning süljeeritus. Tekib oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, urineerimishäired, temperatuurilangus jne. Kannatanule tuleb anda aktiivsütt ning raskematel juhtudel vajab ta arstiabi.

Harilik paakspuu

Paakspuu koores, lehtedes, pungades ja viljades on lahtistava toimega aineid. Tugevaima toimega neist on koor. Väikestes kogustes kasutatakse seda taime kõhulahtistina. Viljad ja eriti seemned on mürgised. Nende toime avaldab 6–8 tundi pärast tarvitamist. Lehed ja viljad on ka kariloomadele mürgised. Viljade söömisest tekib peapööritus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus ning rasketel juhtudel krambid ja isegi surm. Viiest viljast suurema koguse söömine põhjustab mürgistuse.

Harilik türnpuu

Türnpuu on vähem mürgine kui paakspuu. Seda kasutatakse väikeses koguses kõhulahtistina. Selle toime on aeglane. Türnpuu viljad on mürgised. Kuni viie vilja söömine pole eluohtlik, kuid sellest suuremaid koguseid tuleb vältida. Viljade söömine tekitab iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust.

Harilik kikkapuu

Lõuna-Eestis leiduva hariliku kikkapuu viljad, lehed ja koor on mürgised ning puidutolm mõjutab ärritavalt. Seemned sisaldavad glükosiide ja alkaloide. Mürgistustunnusteks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kehatemperatuuri tõus, hingeldamine, vereringehäired, nõrkus, krambid ja raskematel juhtudel kooma. Need ilmnevad 8–15 tundi hiljem.

Loe siit lähemalt, kuidas taimemürgiga kokku puutunud kannatanut aidata.